Nädal põllul: Kuidas kavandada taimekaitset külmas kevades?
Öökülmad ja aeglane taimede areng on pannud kevadtööd pausile, kuid umbrohud ja haigused koguvad hoogu. KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk annab nõu, kuidas kombineerida taimekaitsetöid ja mida teha siis, kui kõik tööd kuhjuvad ühte aega.
Viimase nädala ilm on olnud jahe. Öösiti on esinenud mitmel pool öökülma ning kohati langesid temperatuurid - 4°C-ni, päevased temperatuurid jäid valdavalt 4–10°C vahele. On sadanud nii vihma kui lund.
Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.
KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk toob oma põllunädala kokkuvõttes esile tänavuse kevade eriliselt kiire arengutempo ja ilmastiku äärmused, mis on oluliselt mõjutanud taimekaitsetööde ajastust ja efektiivsust. Kuumaperioodide ja öökülmade vaheldumine on lükanud segi tööplaanid, põhjustanud haiguspuhanguid ja seadnud kõrged nõudmised kasvuregulaatorite ja tõrjevahendite kasutamisele.
Selle nädala ilmad on suviselt soojad ning tõenäoliselt kõik on vaadanud üle oma taliteraviljade olukorra. Soe ilm on pannud taimed kasvama ning ka Põhja-Eestis on põllud läinud roheliseks. Olukord erineb Lõuna-Eestist – kasvuvahe on silmaga näha ja ulatub paari nädalani. Ühine mure on aga talvituvad umbrohud põllul.
Iga hooaeg on ainulaadne ja toob endaga kaasa uusi väljakutseid. Edukaks hooajaks on olulised põllumehe otsused, investeeringud, riskid, tulemused ja saak. Milliste omadustega DEKALBi sorte eelistada, et saak oleks viljakas ja võimas?