Nädal põllul: Kuidas kavandada taimekaitset külmas kevades?

Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.

KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk toob oma põllunädala kokkuvõttes esile tänavuse kevade eriliselt kiire arengutempo ja ilmastiku äärmused, mis on oluliselt mõjutanud taimekaitsetööde ajastust ja efektiivsust. Kuumaperioodide ja öökülmade vaheldumine on lükanud segi tööplaanid, põhjustanud haiguspuhanguid ja seadnud kõrged nõudmised kasvuregulaatorite ja tõrjevahendite kasutamisele.

Sel nädalal jagab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk nõu, miks, kuidas ja millega tõrjuda kahjureid talirapsil ja -rüpsil.

Selle nädala ilmad on suviselt soojad ning tõenäoliselt kõik on vaadanud üle oma taliteraviljade olukorra. Soe ilm on pannud taimed kasvama ning ka Põhja-Eestis on põllud läinud roheliseks. Olukord erineb Lõuna-Eestist – kasvuvahe on silmaga näha ja ulatub paari nädalani. Ühine mure on aga talvituvad umbrohud põllul.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.