Nädal põllul: Kuidas kavandada taimekaitset külmas kevades?

Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.

KEVILI taimekasvatusspetsialistist Tiiu Annuk toob oma põllunädala kokkuvõttes esile tänavuse kevade eriliselt kiire arengutempo ja ilmastiku äärmused, mis on oluliselt mõjutanud taimekaitsetööde ajastust ja efektiivsust. Kuumaperioodide ja öökülmade vaheldumine on lükanud segi tööplaanid, põhjustanud haiguspuhanguid ja seadnud kõrged nõudmised kasvuregulaatorite ja tõrjevahendite kasutamisele.

Sel nädalal jagab põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk nõu, miks, kuidas ja millega tõrjuda kahjureid talirapsil ja -rüpsil.

Selle nädala ilmad on suviselt soojad ning tõenäoliselt kõik on vaadanud üle oma taliteraviljade olukorra. Soe ilm on pannud taimed kasvama ning ka Põhja-Eestis on põllud läinud roheliseks. Olukord erineb Lõuna-Eestist – kasvuvahe on silmaga näha ja ulatub paari nädalani. Ühine mure on aga talvituvad umbrohud põllul.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.