Börs: Milline saab olema Hiinas leviva seakatku mõju põllumajandusele?

Nädala börsiuudised: Euroopa nisufutuurid püsivad madalal tasemel; Hiina seakatku tõttu võib globaalne lihatootmine langeda; seakatk mõjutab põllumajanduses ka teiste toormete hindu; piima hinnatõus jätkub; bensiin hakkas lõpuks odavnema.

Need sead on õnnelikud ja täitsa terved.  Foto: Pixabay

Nädala märksõnad:

•ÜRO teatel langeb tänavu globaalne lihatootmine esmakordselt kahe kümnendi jooksul, sest Hiinas leviva sigade Aafrika katku tõttu väheneb riigi tootmine märkimisväärselt. Suurimateks kasusaajateks võib pidada Euroopa sea- ja kanalihatootjaid.

•Nisuhinnad püsivad mitme kuu madalpunktis, sest kuiva ilmaga seotud kartused on taandunud ning Musta mere piirkonnas on oodata kopsakat toodangut.

•Piimahinnad tõusid järjekordselt GDT oksjonil juba 11. korda järjest. Euroopas on kooritud piima pulbri hinnad jälle hoogsalt kallinema hakanud.

Globaalne lihatootmine langeb esmakordselt kahe kümnendi jooksul

Maailma lihatootmine langeb tänavu tõenäoliselt esmakordselt kahe kümnendi jooksul, sest surmav katk vähendab märkimisväärselt Hiina sealihatootmist.

Nõnda kirjutas ÜRO oma raportis – organisatsiooni sõnul saab sigade Aafrika katkul olema globaalsele toidu- ja põllumajandusturule märkimisväärne mõju. Prognoositakse, et globaalne lihatootmine langeb tänavu 0,2 protsenti.

Hiinas on pärast katku leviku algust tapetud enam kui miljon siga. Analüütikud prognoosivad, et tänavu kaotab riik 30 protsenti kõikidest sigadest. Olgugi, et maailmas on aina rohkem taimetoitlasi ning mitmed ettevõtted on hakanud kunstlikku liha tootma, pole see nõudluse kasvu liha järele märkimisväärselt mõjutanud.

Märgilise tähendusega

Tõsi, tootmise langus saab tänavu olema tõenäoliselt väike. Viimaste kümnendite perspektiivis on see siiski märgilise tähendusega. Alates 2000. aastast on globaalne lihatootmine kasvanud umbes 45 protsenti, teatas ÜRO.

Kõige enam mõjutab Hiinas leviv seakatk siiski sealihatööstust, kana- ja veiseliha toodang kasvab edasi. Aafrika katku viirus, mis on inimeste jaoks ohutu, on levinud üle terve Hiina ning seda pole kontrolli alla suudetud võtta.

Hiina impordinõudluse kasvu tõttu kallines ÜRO globaalsete lihahindade indeks aprillis 3 protsenti ning jõudis viimase aasta kõrgeima tasemeni. Chicagos kaubeldavate sealiha futuuride hinnad on tänavu kallinenud peaaegu 9 protsenti.

Kui vaadata Euroopa hinnaliikumisi, siis ELis tervikuna on sealiha hinnad mõne kuuga tõusnud ligi 30 protsenti. Tõsi, Eestis on hinnatõus olnud oluliselt tagasihoidlikum.

Sealiha hind.  Foto: Äripäev AS

Milline mõju on seakatkul põllumajandusele?

ÜRO kirjutab, et katk mõjutab põllumajandust globaalselt ning teised valdkonnad ei jää puutumata.

Hiina on maailma suurim sojaubade importija ning umbes pool ostudest läheb sigade söödaks. Kuna sigu on vähem, siis see võib sojaubade nõudlust mõjutama hakata. ÜRO kirjutas, et see võib survestada ka maisi nõudlust.

Hiina on ka suurim vadakupulbri importija – seda kasutatakse põrsaste loomasöödana. Ka selle toote import võib langema hakata.

Kanatootjad võivad olukorrast väljuda aga suute võitjatena. Hiina tarbijad hakkavad tõenäoliselt tarbima rohkem kanaliha, mis on ühtlasi ka kõige populaarsem ja odavam liha. Kanalihatoodang võib tänavu tõusta 2,8 protsenti, mis on kiirem kasv kui näiteks lamba- ja veiseliha puhul. Samal ajal muudab sojaubade hinnalangus kanade toitmise odavamaks.

Euroopa nisufutuurid püsivad madalal tasemel

Euroopa nisufutuurid püsisid sellel nädalal viimaste kuude madalpunktis, sest ilmaprognoosid on soodsad ning Euroopas oodatakse vihma, mis on saagiootusi parandanud, vahendab Reuters.

Septembrikuu toidunisu hind langes nädalaga 0,3 protsenti ja tonn maksab 170,25 dollarit.

Kauplejad ütlesid, et viimasel ajal on Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias rohkem vihma sadanud, mis on kuivusega seotud mured eemale peletanud. Tõsi, mitmetes piirkondades on jätkuvalt rohkem vihma vaja, aga olukord on märgatavalt paranenud.

“Prognoositakse, et Saksamaal tulevad järgnevatel päevadel tugevad vihmasajud, mis on väga tervitatav,” ütles üks Saksamaa kaupleja kolmapäeval. “Kuna pinnas on pärast eelmise aasta põuda sügavamal tasandil jätkuvalt kuiv, siis on vihma veel vaja.”

Detsembrikuu nisufutuuride hind langes 0,4 protsenti ja tonn maksab 174,8 eurot.

Toidunisu septembrikuu futuuri hind Euroopas (€/tonn). Allikas: Barchart.  

Piima hinnatõus jätkub

Sellel nädalal toimus ka järjekordne Global Dairy Trade piimahindade oksjon, kus hinnad tõusid juba 11. oksjonit järjest, vahendab Reuters.

GDT hinnaindeks tõusis kokku 0,4 protsenti ning keskmiseks müügihinnaks kujunes 3490 dollarit. Eelmisel oksjonil lisas indeks 0,5 protsenti.

Turgudele pakkus peamiselt tuge Uus-Meremaa kahanev tootmine. Samal ajal on Aasia nõudlus olnud tänavu tugev, mis on hinnatõusule hoogu andnud. Analüütikute sõnul on nüüd turud need faktorid juba suuresti hindadesse arvestanud.

“Me arvame, et piimahinnad võiks järgnevate kuude jooksul praegustel tasemetel püsida. Seda seni, kuni turud saavad uut infot tootmisprognooside kohta,” ütlesid ASB Banki ökonomistid. ASB prognoosib, et 2019. aasta juunis algaval uuel hooajal püsivad hinnad tugevad.

Euroopas on piimahinnad samuti uuesti hoo sisse saanud. Nädalaga kallines kooritud piima pulbri juunikuu futuur lausa 2,7 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 2075 eurot.

Kooritud piima pulbri juunikuu futuur (€/tonn). Allikas: EEX.  

Teistest toorainetest odavnes kakao tonnihind 3,3 protsenti, 2295 dollarini. Rapsiseemnete hind langes 0,6 protsenti ja tonn maksab 363 eurot.

Bensiin hakkas odavnema

Nii Brenti kui ka WTI toornafta odavnesid kumbki vastavalt 0,6 ja 0,2 protsenti. Huvitav on see, et nüüd hakkasid langema ka bensiinihinnad, eelnevatel nädalatel on need tõusnud, vaatamata sellele, et nafta on odavnenud.

Rotterdami 95 bensiini hind langes kokku 4,7 protsenti, 698 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 1,5 protsenti ja tonn maksab 635 dollarit. Kerge kütteõli langes 1,3 protsenti.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee