Jaga lugu:

Kas metsa istutamine on majanduslikult tulus tegevus?

Riik seab metsaomanikule kohustuse raiesmikule uus metsapõlv rajada. Tavaliselt on selleks tähtajaks viis aastat. Uue metsa rajamisel mängivad tähtsat rolli nii majanduslik pool kui ka loodus ise. Metsamajandusuudised.ee vestles sel teemal HD Foresti juhi Toomas Kamsi, metsaülema Meelis Merenäkki ja andmebaaside arendusjuhi Villu Lukkiga, et selgitada välja, kas on majanduslikult otstarbekas uus mets ise istutada või metsaomanikuna võib kaaluda ka mets looduslikult uuenemisele jätmist.

Looduslik uuenenud mets.   Foto: HD Forest

Kui metsaomanikule on mets investeering ja ta soovib, et mets toodaks talle majanduslikku kasu, siis on mõistlikum investeerida metsa uuendamisse. Mets on vaja peale raiet kiiresti uuesti puitu tootma panna. Selleks parim viis on metsaistutamine ja hästi sobivad istutamiseks seemlatest aretatud kiirekasvuga istikud.

Enne metsaistutamist tuleks endale selgeks teha, kui suur on tehtav investeering ja mis on selle investeeringu tasuvus aastakümnete jooksul. Istutamine ja sellejärgne hooldus võib metsaomanikule maksab minna ca 1000-3000 eurot hektari kohta. See investeering tuleb peale raiet kohe alguses välja käia ja selle tasuvus ajajooksul on võrdlemisi väike.

Metsaomanike seas on levinud väide, et kui istutad ühe puu, selle kulu on alla ühe euro, aga 100 aasta pärast on puu väärtus 100 eurot. Lihtsustatult arvutades, sel juhul jääks metsaomanik 100-kordselt oma investeeringuga plussis. Reaalsus on aga teine. Kui kõik metsa uuendamisele ja hooldamisele läinud kulud aastate lõikes ära jaotada ja täpsed arvutused läbi viia, siis tasuvus võib jääda 2-3% juurde.

Milline on tasuvus metsas, mis on looduslikult uuenenud? Metsas, millesse investeering oleks alguses 0 eurot? Kas sellises metsas 100 aasta pärast oleks vähem metsamaterjali tihumeetreid? Tõsit ta on, et istutatud metsas võib tihumeetreid lõpuks tulla natuke rohkem ja uus metsapõlv saab viis aasta varem raiesmikule, kui looduslikult see ise tekiks. Ilma istutamiseta kaotaks metsaomanik 100 aasta peale ainult metsa viieaastase juurdekasvu. Kui metsaomanik on kaalunud majanduslikku poolt ja tal on see raha, mis uuendamisse investeerida, siis see on mõistlik kulu, mida teha.

Looduslik uuenemine soodustab segametsade teket

Looduse seisukohalt ei ole oluline, kas metsa uueneb looduslikult ise või istutab selle inimene. Mõlemal juhul viie aasta jooksul kasvab uus mets. Looduslikult tekiks meie kasvukohtades rohkem lehtpuu metsasid, aga praegusel hetkel inimesed eelistavad istutada väärtuslikumat okaspuud, lehtpuid istutakase suhteliselt harva.

Loodus võib metsa kasvama panna ka mahajäetud lauda katusele.  Foto: HD Forest

Metsapoliitikast tulenevad nõuded ei soosi hästi looduslikku uuenemist.

Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee