Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arla Foods maksis kasumi piimatootjatele
Arla teatas veebruari lõpus, et nende 2018. aasta kasum ulatus 301 miljoni euroni. Mullu oli Euroopa piimafarmerite jaoks raske aasta – kuiv ilm segas tootmist ja tõstis teraviljade hindu, mis omakorda muutis sööda kallimaks. Selleks, et põllumeeste olukorda leevendada, otsustas Arla kogu kasumi farmeritele välja maksta.
Selle tegi võimalikuks asjaolu, et Arla “bilanss on tugevam kui kunagi varem” ja farmeritele on võimalik maksta tänavu iga kilogrammi piima kohta 2,3 eurosenti lisatasu.
“Ma arvan, et see on vägagi märkimisväärne. Tavaliselt on lisatasu üks sent liitri kohta. Seega tänavu peaks piimafarmeritel paremini minema,” ütles Arla finantsjuht Natalie Knight portaalile DairyReporter. “Ma ei arva, et see kõik probleemid korda teeb. See on kooperatiivi võlu – kui makrokeskkond seda nõuab ning bilanss on tugev, siis meil on võimalik farmereid toetada.”
Käive ja kasum paranesid
Knight ütles, et 2018. aasta algas Arla Foodsi jaoks küllaltki raskelt, aga aasta teises pooles hakkas müük siiski kosuma. Kokku suurenes Arla käive eelneva aastaga võrreldes 100 miljoni euro võrra, 10,4 miljardi euroni. Arla Foodsi osa puhaskasumist kasvas 2 protsenti, 290 miljoni euroni.
Hästi müüsid kuuma suve tõttu näiteks külmad piimajoogid, mille käive kasvas enam kui 10 protsenti. Samuti on populaarsust kogunud Arla jogurtid.
Ettevõte alustas mullu ka ulatusliku kulukärpe programmiga, mille eesmärk on vähendada ettevõtte kulusid 2021. aastaks 400 miljoni euro võrra. 300 miljonit sellest plaanitakse maksta farmeritele, 100 miljonit läheb ettevõtte arendamiseks.
Tasub teada
Arla Foods on kooperatiiv, mis tegeleb piimatoodete tootmise ja müügiga. Ettevõte müüb toorpiima, piimapulbrit, piimal põhinevaid jooke, sulatatud juustu, jogurtit, võid ja mozarellat. Arla pakub ka mitmeid erinevaid vadakul põhinevaid koostisosasid, mida kasutatakse näiteks pagariäris ja mitmetes toidulisandites. Peamiselt müüakse tooteid Arla, Lurpaki, Castello ja Pucki brändide alt. Ettevõtte peakorter asub Taanis.
Juhtkond lootis, et esimesel aastal säästetakse kokku 30 miljonit eurot, aga eesmärki suudeti ületada. Kokku vähendati kulusid 114 miljoni euro võrra. Selleks koondati 350 töökohta, vähendati kulusid reklaamidele ja tarneahelatele.
Knight ütles, et rohkem koondamisi planeeritud ei ole, aga need võivad siiski tulla. “See on programm, mis kestab kolm aastat. Seega ei saa ust kinni panna, et midagi ei juhtu. Me oleme lubanud säilitada läbipaistvuse. Kui midagi muutub, siis anname teada,” ütles ta.
Poliitiline ebakindlus ja volatiilsus
Arla Foods on praegu kõige edukam olnud Suurbritannias, Rootsis ja Saksamaal. Ettevõte on ettevalmistusi teinud ka Suurbritannia lahkumiseks Euroopa Liidust.
“Me oleme teinud erinevate stsenaariumite jaoks tööd. Kui tuleb leppeta Brexit, siis võib tekkida suur volatiilsus, mis esitab meile ja ka teistele konkurentidele suure väljakutse,” ütles Knight.
Taani firma rahvusvaheline müük kasvas mullu 4,6 protsenti, vaatamata sellele, et valuutakursid mõjusid käibele negatiivselt.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele