Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajanduskoda kutsub aktiivselt osalema Euroopa Parlamendi valimisel
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõjutab lisaks põllumeestele, toidutootjatele ja maaettevõtjatele kõiki Eesti toidutarbijaid. Euroopa vajab tugevat põllumajandust ja põllumajandus vajab tugevat Euroopat!
„Euroopa Liitu kuulumine on andnud Eesti põllumajandus- ja toidutootmisele olulise arengutõuke, mida ei saa ja ei tohi alahinnata. Vajame ka tulevikus tugevat, õiglast ja piisavalt rahastatud ELi ühist põllumajanduspoliitikat ning hästi toimivat Euroopa ühisturgu,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus kutsub europarlamendi valimistel hääletama nende kandidaatide poolt, kes on valmis pühendunult seisma Eesti põllumeestele makstavate toetuste võrdsustamise eest ning aktiivselt osalema ühise põllumajanduspoliitika kujundamises. „Vajame hädasti Euroopa Parlamenti Eesti esindajaid, kes suudaksid teistele parlamendi liikmetele selgitada meie põllumajanduse vajadusi ja eripärasid. Soovitud tulemuste saavutamiseks tuleb vahetult olla ÜPP sisu ja reeglite kujundamise juures,“ lisas ta.
Põllumajanduskoja hinnangul seisame silmitsi keeruliste aruteludega põllumajandusettevõtete sissetulekute, põlvkonnavahetuse, turu volatiilsuse, riskijuhtimise, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste üle. Surve ÜPP eelarve vähendamiseks ja keskkonnanõuete karmistamiseks ei muuda ülesande lahendamist lihtsamaks. Vajame poliitikaid, mis võimaldavad põllumajandus- ja toidutootjatel keskkonna- ja loomade heaolu nõudeid arvestades tagada toidujulgeoleku, toiduainete kõrge kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime. Põllumajandus- ja metsandussektoris peituvad ka lahendused bio- ja ringmajanduse arendamisel, süsiniku sidumisel ja heite vähendamisel jne.
Euroopa Parlamendil on ÜPP kujundamisel kaasotsustajana väga oluline roll. Samuti on vajalik parlamendi heakskiit ELi pikaajalisele eelarveraamistikule ning europarlament otsustab koos ELi nõukoguga ühenduse iga-aastase eelarve üle. Seega otsustab Euroopa Parlamendi järgmine koosseis nii ÜPP sisu kui selle rahastamise üle järgmisel eelarveperioodil aastatel 2021-2027.
Eesti põllumajandus- ja toidutootmise jätkuvaks probleemiks on ÜPP raames kokku lepitud ebaõiglased tingimused erinevatele ELi liikmesriikidele. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jäävad Eesti põllumajanduse otsetoetused 2027. aastani kõige madalamaks EL-s, jõudes vaid 76%-ni keskmisest, kuigi tootmiskulud on Eestis keskmisest kõrgemad. Kahjuks pole Euroopa Komisjoni pakutud otsetoetuste ühtlustamise tempo ja ulatus kaugeltki piisav. 2-3 kordsed erinevused toetuste tasemetes pole õigustatud sarnaste tootmissisendite - näiteks masinate, kütuse, väetiste - hindade kontekstis. Eestile on ohuks ka ettepanek maaelu poliitika vahendite kärpimiseks ning mitmed komisjoni ettepanekud, mis ei arvesta siinset põllumajandusettevõtete struktuuri.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele