Tõnu Oks: kohalikule marjale on nõudlus olemas

Tänavusel Aiandusfoorumil lausus Marjamaa talu peremees Tõnu Oks, et riigilt oodatakse seda, et toetataks neid tootmisharusid, kus toodangule on olemas reaalne nõudlus. Kodumaisel marjal see on.

Marjamaa talu peremees Tõnu Oks  Foto: Kristjan Teedema

Marjamaa talu OÜ on perefirma, kus koos peremees Tõnu Oksaga on tegev ka tema tütar Elke Lillemets. „Aastal 1992 rajasime esimese maasikapõllu, mis oli pool hektarit suur. Praeguseks kasvatame Tartumaal marju 28 hektaril ja sellest viiel hektaril viljeleb tütar Elke mahemarjakasvatust firma Maheland OÜ alt,“ tutvustas firma tegevust Oks.

Marjakasvatuse puhul on oluline suuta tagada marjade kvaliteet, sestap on valminud talul paar aastat tagasi korralik külmhoone, mis mahutab ligemale 300 tonni marju. „Kvaliteedi tagamiseks lähevad marjad kohe peale korjamist jahutusse, enamik aga sügavkülma,“ lisas peremees.

15. aastase tegevuse tulemusel on jõutud sinnamaale, et pidevalt on müügil kõik populaarsemad marjad, lisaks ka moosid ja mahlad.

Saak põllult ja metsast

Enne Marjamaa Talu OÜ loomist töötas Tõnu Oks Ösel Marja juhatuses. Nii meenutab ta, et kui omanikel huvi selle ettevõtluse vastu kadus, siis otsustas ta üksi jätkata. „Sain selle otsusega kaasa üle 100 lepingu ja proovisime esmalt vaid külmutatud marjaga tegeleda. Toona oli ka neid koostööpartnereid, kes oma kohustusi ei täitnud. Nüüd oleme seda teed läinud, et vaatame kuidas saak on, kuidas turul hind on ja reageerime vastavalt oludele. Praeguseks on meie kliendid pigem suurtööstused - Premia Tallinna Külmhoone, Balbiino, Tere piimatööstus ja Karia. Ka käive kasvab pidevalt, oleme jõudnud nüüd ligikaudu 200 tonni marjade kokkuostuni hooajal. Lisaks aiakultuuridele ostame kokku ka metsamarju,“ rääkis Oks.

Ta täiendas, et lisaks ettevõtlusele ollakse tegevad ka Eesti Maasikakasvatajate Liidus. „Liit sai loodud 15. aastat tagasi, plaanid olid toona suured, aga mingit aktiivset ühistegevust ei tekkinud, siis sai pigem maasikatarbimist promotud läbi maasikafestivali. Nüüd on aga liidul uus juhatus ja ootame uut hingamist,“ ütles Oks.

Maal on ettevõtja kogukonna hing

Marjakasvatus on keeruline ala, kus lisaks ilmast sõltumisele, on vaja ka palju hooajatöölisi ning et asja edukalt teha, peab olema suuteline investeerima tänapäevasesse tehnikasse. Küsimusele miks perefirma seda kõike teeb, vastas Tõnu Oks, et eks tegu ikka suure optimismi ja patriotismiga ole. „Mul on siiani imelik kohustus pakkuda külarahvale tööd. Hooajal on meil kuni 100 inimest kuus tööl, aastaringselt 5-6. Oleme ka üks pikemaajalistest töökasvatuse pakkujatest, olles Tallinna Õpilasmalevale koostööpartneriks ja oleme rõõmsad kõikide lisatöö otsijate üle,“ selgitas ta.

Marjakasvataja sõnul on probleemiks see, et tegelikult söövad eestlased marju vähem kui tervislik oleks ja Eestis kasvatatud marja osa sellest, mida tarbitakse, on ka omakorda väike. „Eestlane tarbib enamasti värsket marja, aga mujal maailmas see nii ei ole. Näiteks Kanadas süüakse 5% marju värskelt ja 95% külmutatult. Külmutamine korrastab ka turgu - võtame värske marja ära siis kui on ülepakkumine ja hinnad ei kuku alla omahinda,“ tõi ta veel ühe näite.

Mida maaettevõtja riigilt ootab?

Tõnu Oks on oma arvamuses konkreetne ja toob peamised ootused välja. „Riik võiks toetada seda, kes reaalselt toodab ja tahab seda teha ja sest turul on kohalikule marjale nõudlus olemas. Tavalist toitu, nagu liha, piima ja teravilja, toodetakse rohkem, kui Eesti rahvas suudab tarbida. Toetused neile tootjaile võimaldavad neil majandada, marjakasvatust aga nende abil ei edenda. Ka loodame abi saada ilmastiku tõttu kaotatud saagi mittesaamise puhul. No ja toidu käibemaks peaks olema madalam, nii marjadel kui puu- ja köögiviljadel,“ loetles Oks ootusi riigile.

MIS ON MIS - Aiandusfoorum

Korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Toimub traditsiooniliselt märtsi kuus EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses Viljandimaal.

Maksude teemal lisas ta veel, et kui riigil ei ole politseile ja maksuametile muud rakendust, siis las nad käia edasi suuremate marjakasvatajate põldudel haarangutel. „Ukrainlased ja malevlased on nagunii registreeritud ja töötud uue seaduse rakendamisel istuvad kodus. Kurjategijateks tembeldatakse aga puhkusel ja koolivaheajal töötada soovijad, kes ise ei ole registreerimisega nõus,“ tõi ta veel ühe valukoha välja.

Abi oleks kindlasti ka sellest, kui maapiirkonna tootjad ei peaks nuumama Eesti Energiat. „Maapiirkonnas peaks olema erisused liitumisel, ampritasul, alajaamade rajamisel. Sellest oleks kindlasti abi,“ sõnas ta.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931