Viimaste aastate geopoliitilised pinged, tarneahelate ebakindlus ja kliimamuutused on tõstnud toidujulgeoleku üheks oluliseks teemaks laiapindses julgeolekukäsitluses. Esitatud ülevaate järgi ei sõltu riigi toiduga varustatus üksnes varudest, vaid terviklikust süsteemist – alates põllumajandustootmisest kuni toimiva jaotusvõrguni.
Seotud lood
Toidu- ja joogitööstused sõlmisid täna, 1. aprillil, ajaloolise hea tahte lepingu, mille kohaselt püütakse aastaks 2030 vähendada toodetes lisatud suhkru ja soola sisaldust 10%. Eesmärgiks on pakkuda tarbijatele tervislikumaid tooteid, hoides samas maitse-eelistusi ja toote kvaliteeti.
Eile olid sajad põllumehed tänavatel, et pöörata tähelepanu Eesti toidutootmisele. See ei ole meeleavaldus – see on hoiatus. Põllumehed ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid võimalusi oma kolleegidega Euroopas, et tagada Eesti inimeste toiduga varustatus. Nad soovivad, et Euroopa Liidu poolt põllumajandusele mõeldud raha jõuaks sinna, kuhu see on ette nähtud – põldudele, lautadesse ja tootmisse, mitte teistesse suurprojektidesse nagu Rail Baltic.
Lähis-Ida pingete kasvu ja sellega seotud gaasi- ja naftahinna tõusu mõju Eesti toidukaupade hindadele on keeruline ette näha, kuid kulusurve peab ükskord lõpphinda jõudma, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.
Stabiilne piimatootmine eeldab, et tehnika töötab katkestusteta. Kui aga lüpsi-, söötmis- või sõnnikueemaldusrobot seisab, peatub paraku ka tootmine. Seetõttu on hoolduse, nõustamise ja kiire tehnilise toe roll suurem kui kunagi varem.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele