Hartman: toit ei ole valik, mille saame seada küsimärgi alla
Eile olid sajad põllumehed tänavatel, et pöörata tähelepanu Eesti toidutootmisele. See ei ole meeleavaldus – see on hoiatus. Põllumehed ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid võimalusi oma kolleegidega Euroopas, et tagada Eesti inimeste toiduga varustatus. Nad soovivad, et Euroopa Liidu poolt põllumajandusele mõeldud raha jõuaks sinna, kuhu see on ette nähtud – põldudele, lautadesse ja tootmisse, mitte teistesse suurprojektidesse nagu Rail Baltic.
Toit ei ole luksus ega poliitiline mängukann. See on riigi julgeoleku alustala. Eesti toidu tähtsust on raske üle hinnata. Statistika näitab, et ligi 80% Eesti tarbijatest eelistab kodumaist toitu (Maaeluministeeriumi tellitud uuring, 2023). See ei ole pelgalt maitse või värskuse küsimus – see on julgeoleku ning turvatunde küsimus. Venemaa agressioon Ukrainas või ka koroona kriis on näidanud, kui kiiresti võivad tarneahelad katkeda ja hinnad hüppeliselt kasvada.
Seotud lood
Eile, 19. märtsil toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon kujunes oodatust märksa suuremaks ning andis tugeva signaali nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Kui esialgu prognoositi umbes 400 põllumajandusmasina osalemist, siis päeva lõpuks oli neid teedel kokku 690.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele