Hartman: toit ei ole valik, mille saame seada küsimärgi alla
Eile olid sajad põllumehed tänavatel, et pöörata tähelepanu Eesti toidutootmisele. See ei ole meeleavaldus – see on hoiatus. Põllumehed ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid võimalusi oma kolleegidega Euroopas, et tagada Eesti inimeste toiduga varustatus. Nad soovivad, et Euroopa Liidu poolt põllumajandusele mõeldud raha jõuaks sinna, kuhu see on ette nähtud – põldudele, lautadesse ja tootmisse, mitte teistesse suurprojektidesse nagu Rail Baltic.
Toit ei ole luksus ega poliitiline mängukann. See on riigi julgeoleku alustala. Eesti toidu tähtsust on raske üle hinnata. Statistika näitab, et ligi 80% Eesti tarbijatest eelistab kodumaist toitu (Maaeluministeeriumi tellitud uuring, 2023). See ei ole pelgalt maitse või värskuse küsimus – see on julgeoleku ning turvatunde küsimus. Venemaa agressioon Ukrainas või ka koroona kriis on näidanud, kui kiiresti võivad tarneahelad katkeda ja hinnad hüppeliselt kasvada.
Seotud lood
19. märtsil toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon kujunes oodatust märksa suuremaks ning andis tugeva signaali nii otsustajatele kui ka avalikkusele. Kui esialgu prognoositi umbes 400 põllumajandusmasina osalemist, siis päeva lõpuks oli neid teedel kokku 690.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele