Autor: Põllumajandus.ee • 30. mai 2019

Ülesanne uuele Euroopa Komisjonile: tunnustada uusi taimearetustehnikaid

Selleks, et toime tulla kliimamuutuse ja taimehaigustega ning kaitsta bioloogilist mitmekesisust, tuleb leida lahendus uute taimearetustehnikate tunnustamiseks Euroopa Liidu tasandil.
Uusi taimearetustehnikaid tuleks tunnustada.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Euroopa Kohtu 25. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas C-528/16, milles sätestatakse, et mutageneesi tehnikat tuleb käsitada GMO-na, jätab Euroopa põllumehed ebaselgesse olukorda. See tekitab riski, et teadus- ja arendustegevus viiakse Euroopast välja, mis haavaks tõsiselt taimearetust ning jätaks Euroopa põllumehed ilma võimalusest kasutada uusi tehnoloogiaid. See omakorda mõjutab negatiivselt Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet ning majanduskasvu ja töökohtade loomist EL maapiirkondades.

Mutageneesi abil saadud tooted ei ole GMO-d

Uus mutageneesi tehnika tekitab mutatsioone, mis ei ole eristatavad sellistest mutatsioonidest, mis tekivad looduses spontaanselt või mida saavutatakse tavapärase taimearetuse käigus. Seda kinnitab EL Ühise Teaduskeskuse märtsis 2019 avaldatud raport. Kui uus mutagenees on EL-s keelatud, tekitab see probleeme rahvusvahelises kaubanduses; näiteks toidu- ja veterinaarkontrolli asutused, kellel on kohustus toiduaineid ja loomasööta monitoorida, on silmitsi ületamatute takistustega selliste toodete kontrollimisel ja jälgimisel.

Kaasaegsed mutageneesi tehnikad on kasutusel väljaspool EL-i ning selliselt saadud tooteid ei loeta GMO-deks ega ole märgistatud GMO-dena. Põllumajandustoodete importimisega EL-i kaasneb praegu risk, sest ei ole võimalik garanteerida importtoodete vastavust EL reeglitele. Võimalik, et EL peab taimesortide parendamiseks toime tulema ilma kolmandatest riikidest pärit geneetilisi materjale kasutamata.

GMO-de tunnustamise reeglid ja kõrge hind EL-s takistavad Euroopa põllumajandussektoril teadustegevusest kasu saamist. See loob ebavõrdse konkurentsi võrreldes teiste regioonidega, kus on innovatsioonisõbralikum seadusandlus.

Uued taimearetustehnikad suurendaksid taimesortide vastupidavust veepuudusele ning kahjuritele. Mutageneesi tehnika taastoodab taimes bioloogilisi mehhanisme, mida taim kasutab näiteks päikesekiirgusega kokku puutumisel. Ainus erinevus tavapärase mutageneesiga on see, et uus tehnika on täpne, erinevalt tavapäraselt kasutatava kiirguse või keemiliste ainetega mutageneesi esile kutsumisest, mille kohta on tehtud erand direktiivi EÜ/2001/18 lisas I B.

Mutageneesi tunnustamine uue komisjoni prioriteediks

Euroopa põllumehed vajavad juurdepääsu tehnoloogilistele uuendustele, et tulla toime kasvava konkurentsi ja kliimamuutusega ning toota vajalikus koguses kõrgekvaliteedilist toitu. Õiguskindluse tagamine ja tõhusa ühisturu loomine erinevatele taimesortidele on aluseks investeeringutele uute seemnesortide aretamisel ning seega olulise tähtsusega Euroopa põllumajanduse tuleviku jaoks. Eesmärgiks peaks olema võimaldada Euroopa põllumeestele saada kasu säästlike vahendite kasutamisest, mida pakub innovatsioon ja biotehnoloogia. See võimaldaks arendada ja tugevdada Euroopa põllumajandusmudeli unikaalsust. Iga uut tehnoloogiat tuleks eraldi analüüsida ja arutada ekspertidega kooskõlas rangete teaduslike kriteeriumidega; nende hindamine ja asjakohase seadusandluse loomine peab olema proportsionaalne riskidega.

Kuna Euroopa Komisjoni sellekohane teatis on juba korduvalt edasi lükatud, kutsub Copa-Cogeca liikmesriike üles nõudma uuelt ametisse astuvalt Euroopa Komisjonilt mutageneesi tunnustamist oma prioriteediks võtma. Hollandi põllumajandusminister tõstatas küsimuse maikuisel põllumajandusministrite nõukogu koosolekul, teda toetas Eesti delegatsioon.

Vaja on avalikku arutelu ilma hirmutamiseta

EL tervisekaitsevolinik Vytenis Andriukaitis on väljendanud toetust mutageneesi-tehnika tunnustamisele, öeldes, et uus seadusandlus on vajalik ning et selle teema ümber on palju liigset manipuleerimist ja hirmutamist. EL GMO-teemaline seadusandlus on 20 aastat vana ega arvesta uusi tehnoloogiaid ja teaduse arengut. Vajalik on teema avalik arutelu, et uued taimearetustehnoloogiad ei oleks avalikkuse silmis häbimärgistatud ning luua rohkem arusaamist ning usaldust teaduse suhtes.

Ene Kärner, Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960