Autor: Põllumajandus.ee • 13. juuni 2019

Sorgo - kas uus silokultuur ka Eesti oludesse?

Teravamad silmad võisid juba eelmisel taimekasvatushooajal märgata Lõuna- ja Kesk-Eesti põldudel uut taime kasvamas. Välja nägi see justkui tavaline kõrreline silotaim, kuid hiigelsuurt kasvu, ligi 2 meetrit kõrge.
Sorgo koristus
Foto: Kristiina Märs / Smartfor OÜ

Tegemist oli sorgo esimeste katsetustega meie kliimas ning mullastikel ja tulemused väärivad kindlasti kõigi põllumajandushuvilistega jagamist.

Sorgo kasvatamine on levinud eeskätt Austraalias kuid ka Aafrikas, Aasias ja Indias. Kuna kõigil viimase aja suurematel põllumajanduskonverentsidel on olnud ettekandeid ka kliima soojenemisest ning selle mõjust põllumajandusele, siis oli ainult aja küsimus, millal Eesti põllumees ka eksootilisemate maade kultuure katsetama hakkab. Aastakümneid tagasi oli ka mais meie jaoks väga ekstreemne kultuur ning selle taimik meie kliimasse mitte nii sobiv. Taimegeneetika suure aretustöö tagajärjel on tänased maisi saagid võrreldamatud algusaegadega ja sarnane aretustöö käib ka sorgoga. Meile lähematest maadest on sorgo populaarseks saanud näiteks Ungaris ning sordid muutuvad ühe külmakindlamateks ja saagikamateks.

Mis on sorgo?

Sorgo on üheaastane kõrreline silotaim, mis liigitub küll teravilja alla, kuid meil kasvatatakse teda üksnes rohke silo haljasmassi saamiseks. Sorgot kasvatatakse mujal maailmas ka tera saamise eesmärgil, siis keedetakse sellest näiteks putru, valmistatakse sorgumi siirupit ja toodetakse alkoholi.

Sorgo on eelkõige proteiinikultuur, sisaldades õigel ajal koristatuna, lutserniga võrdses koguses proteiini, kuid tema plussiks on palju võimsam haljasmass. Taimel on madal ligniini sisaldus ja kõrge kiu seeduvus ning sorgo suudab kasvada väga laia pH vahemikuga muldades. Võrreldes maisiga on sorgol tootmiskulud madalamad ning ka põuataluvus on maisiga võrreldes palju parem, sest ta vajab 30-50% vähem vett kui mais. Seetõttu oligi möödunud põua-aasta just sobiv sorgoga katsetamiseks. Sorgo on äärmiselt kiire kasvuga taim ja tema kasvuaja pikkus meie kliimas jääb 80-90 päeva vahele.

Eestis katsed hübriidsordiga

Eestis on mitmed uuendusmeelsemad põllumehed sorgot katsetanud ka varasematel aastatel, kuid see on mitmel pool ebaõnnestunud ühe ja sama vea tõttu. Sorgo taimed on nendel kordadel idanenud ja tärganud küll väga hästi, kuid just vale herbitsiidi kasutusega on need kasvatamise katsetused lõppenud juba eos. Kuna põllumeestele tundub see taim sarnane maisiga, ja herbitsiid valitigi nii nagu maisilegi, hävitati lisaks umbrohule ka kahjuks sorgo taimestik.

Vaatamata varasemale ebaõnnestumisele ei jäta Eesti põllumees jonni ja nii pandigi sorgo eelmisel aastal jälle maha. Katsetama asusid kaks sorgokasvatajat, kellel kummalgi umbes 16 hektari suurune põld. Siinkohal aga ei räägi me tavapärasest sorgost. Nimelt on olemas kaks täiesti erinevat taime: Sorghum ehk sorgo ja Sudangrass. Meil siin Eestis saigi maha külvatud nende kahe taime hübriid nimega Sorghum-Sudangrass. Hübriidi kasutamise eeliseks on jämedamad varred, laiemad lehed ja suurem saagikus hektarilt võrreldes tavalise sorgoga. Uuemad silosorgo hübriidid on nüüd aretatud ka vare osas mitte enam nii kõrge kiusisaldusega.

Hübriidi eeliseks n-ö puhast tõugu sorgo ees on ka see, et sorghum-sudangrass hübriidid on mitmeniiteline. Kui taimik vahepeal maha niita ja siloks teha, siis peaks ta uuesti võrseid ajama hakkama. Seda eelmisel aastal ei katsetatud, kuid uueks hooajaks on ka mitmeniitelisuse katseplaan juba paigas.

Olematute kuludega suur saak. Keskmiseks saagikuseks eelmisel hooajal saadi ca 20 tonni haljasmassi hektarilt. Seejuures ei tehtud peale seemne ostu rohkem mitte ühtegi kulutust, ei väetamise ega taimekaitse osas, sest lihtsalt ei teatud täpselt, mida sorgo tahab. Lastigi tal kasvada n-ö omapead ja peale külvi käidi lihtsalt põllu servas uudistamas ja õiget silotegemise aega passimas.

Mida sorgo tahab? Peale ühte aastat ja väga piiratud arvul võrdlusi on väga raske öelda, mida sorgo meie kliimas ja muldadel täpselt tahab. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul väga varieeruva mullastikuga põllul oli näha, et liivasemad kohad talle ei meeldinud ning kasv jäi kiduramaks. Seevastu puhtasse turbasse külvatud seemned edenesid väga hästi. Kuppelmaastiku reljeefsel põllul kartsime, et kuplite tipus, kus põua ajal on kindlasti kuivem, tuleb sorgo kasv kesisem, kuid nii see ei olnud ja sorgo ei lasknud ennast üldse häirida, kas kasvab kupli tipus või all lohus.

Küll aga mõjutas sorgot põud seemne külvamise ajal. Põuasesse mulda külvates sorgo seeme küll idanes kuid aeglaselt ja siis said võimust ka umbrohud, kellest mööda kasvamisega oli sorgol suur tükk tegu ja kohati see tal ei õnnestunudki. Kui seeme sai natukenegi niiskesse mulda, siis idanemine toimus väga kiiresti ja taimik spurtis kasvuga nii võimsalt, et umbrohtudele ei jäänud üldse võimalustki.

Kuigi väetist eelmisel hooajal talle ei pandud, siis kirjanduse järgi on sorgo väga suure lämmastikunõudlusega taim. Selles veendusime ka ise, kuna ühel põllul asus minevikus sõnniku ladustamise koht, mille peal oli sorgo kasv märgatavalt kõrgem ja taimed palju tumedamad rohelised. Muude ühendite osas vaatlused puuduvad, kuid sellel kooajal on plaanis katsetada erinevaid väetamisskeeme.

Varajane külv ei sobi. Kindlasti tuleb sorgo puhul hoiduda öökülmadest ja seetõttu pole soovitav teda meie tingimustes väga vara külvata. Selleks pole õnneks vajadustki, sest eelmisel hooajal juuni keskpaigas külvatud sorgost läks silotegu lahti septembri keskpaigas ja ka siis olime tegelikult nädal või poolteist liiga hiljaks jäänud. Vajaminev kasvuaeg, ca 80-90 päeva, saab meie kliimas igal juhul täis. Seega pole huvilistel veel sugugi hilja sorgot paarihektarilistel maalappidel ära katsetada.

Külvitehnoloogia. Nagu juba öeldud, siis sorgot sobib külvata kuni juuni keskpaiga või viimase pooleni. Külv peaks minema 2-3 cm sügavusele mulda reavahega ca 20 cm. Olenevalt külvikust võib reavahe olla ka suurem, kuid siis on taimi hektari kohta hõredamalt ja hektari saak pisut väiksem. Eelmisest hooajast kaasa võetud tarkusena on soovituslik külvinorm vähemalt 20 kg/ha. Seeme on umbes pipratera suurune ja külvata saab olenevalt külvikust nii teravilja külviku kui ka peenseemne külvikuga.

Siloks siis kui hakkab õitsema. Sorgo silomass kasvab väga jõudsalt ja seetõttu tuleb hoolega jälgida õiget silo tegemise aega. Eelmisel hooajal jäime pisut hiljaks, kuid seetõttu oleme sellel aastal palju targemad. Sorgo sirgumise lõpufaasis loob ta endale õisiku, mille külge moodustuvad hiljem seemned. Silo tegemiseks on õige aeg vahetult enne õisiku välja tulemist. Kui siin-seal põllul on näha mõnda kergelt avanevat õisikut, siis on kõige tagumine aeg tegutsemiseks. Sellest punktist alates hakkab proteiini sisaldus järsult kukkuma ja silo energiasisaldus jääb järjest madalamaks.

Milline oli sorgosilo valmistamise kogemus meie tingimustes?

Eelmisel hooajal tegime sorgost silokombainiga hoidlasilo, kuid et uudishimu ei andnud rahu, siis sportlikust huvist valmistasime ka mõned silopallid. Kuna sorgo oli kohati 210 cm kõrge, siis tekitas see elevust ja tundus väga suure väljakutsena. Niitmisega probleeme polnud. Kuna sorgo vars ei ole jäme nagu maisil, siis niiduk võttis teda ilusasti. Niitekõrgus võiks jääda 13-15 cm juurde.

Koristusel saime kuivaineks 25,2%, mis oli oodatust parem. Samas peame arvestama, et koristatav haljasmass oli selleks ajaks juba ülekasvanud ja sellest ka natuke parem kuivaine. Sorgo närbus väga hästi ja soovitud kuivaine saamiseks piisab ka sellest, kui vaalu niidetud haljasmassil lihtsalt seista lastakse. Kaarutamine ja vaalutamine pole soovituslikud, sest alustaimestik ju puudub ja seetõttu on nende tegevustega suur mullaga saastumise oht. Kui seda on siiski vaja teha, siis väga ettevaatlikult.

Pallisilo valmistamisel ilmnes, et antud pallimismasinale sorgo pallimine päriniidet (mahaniidetud varre otsad eespool) ei sobinud ja tekkisid ummistused, kuid vastu vaalu (tipulehed ees) pallides tõrkeid ei esinenud. Et sorgo varred ei ole jämedad nagu mais, siis kiletamisega probleeme polnud ning varre otsad ei tunginus kuskilt kilest läbi. Olenevalt pallijast võib probleemseks kohakaks jääda sorgomassi lühemaks hekseldamine ja selle jaoks peaksid noad väga teravad olema ning press selline, mis alustab palli pressimist juba südamikust alates mitte ainult pealmisest kihist. Silopallid (mille kilet linnud ei vigastanud) tulid küll välja ja fermenteerusid hästi kuid nii pika massi palliks tegemine on ilmselgelt suur väljakutse.

Enamus massist tehti ikkagi hoidlasiloks ning see õnnestus väga hästi. Esimesed katsetused tehti otsekoristusena suurte maisiheedri ketastega, kuid see variant sorgo puhul kahjuks ei töötanud. Niite pind jäi väga „rebitud“ välimusega, kombainil tekkisid tõrked ning niide oli liiga kõrge. Vaalu niites ning rohusilo kombainiga vaalust koristades (nagu tavalist rohusilogi) sai tulemus kõige parem ning töö toimus tõrgeteta. Heksli pikkus tehti pisut lühem kui sellise kuivainega rohusilo puhul tavaliselt tehtaks, sest kiudu on sorgos rohkem ja ületallamine pole ohuks.

Sorgosilo fermentatsioon ja kvaliteet. Silo fermentatsioon õnnestus meie tingimustes ülimalt hästi. pH läks alla 3,9 peale väga kiiresti, happed olid tasakaalus ning kahjulikke ühendeid nagu näiteks võihape ei tekkinud. Lõhn ja maitse olid head ning loomad sõid isuga. Silo valmistamisel kasutati bioloogilist silokindlustuslisandit, mis sisaldas nii homo- kui ka heterofermentatiivseid bakteritüvesid ning nendele katsetele tuginedes on sellel hooajal saadaval ka spetsiaalselt sorgo silo valmistamiseks välja töötatud bioloogiline silokindlustuslisand „Smartforsorgo “. Bioloogilist lisandit on mõistlik kasutada kui kuivaine on alates 25% ja päevased õhutemperatuurid püsivad sügisel peale silo katmist 3 päeva jooksul vähemalt 12 kraadi juures.

Valminud silo on analüüsitud mitmetes laborites, kus analüüsi tulemused mõningal määral varieeruvad, kuid keskmiseks energiasisalduseks saime 9,0 MJ/kg silo puhul, kus õisikud olid täielikult avanenud ning silo tegemine oli 1-1,5 nädalat hiljaks jäänud. Usume, et õigel ajal silo tehes võib ka energia olla kõrgem. Silo riknemine (nii pinnakihis kui ka äärtes) oli minimaalne ja põhimõtteliselt kogu toodetud silomass sai loomadele ära söödetud.

Tähelepanekuid sorgosilo söötmisel. Üldiselt sobib sorgo kõige paremini söötmiseks mullikatele, kinnisloomadele, lihaloomadele, madalama toodanguga lüpsiloomade gruppidele ja ka vasikatele. Kuid söötmisega tuleb olla väga ettevaatlik. Nimelt võib taim olla kohe peale koristamist potentsiaalselt toksiline. Sellel taimel on niisugune „kaitsemehhanism“, et stressi olukorrale (maha niitmine, külmakahjustus vm) reageerib ta toksilise ühendi (ingl. prussic acid) tootmisega. Õnneks detoksifitseerib taim ise ennast umbes 14-20 päevaga ehk siis toksiline aine laguneb ja taim saab sellega ise hakkama. Seetõttu ei soovita sorgost valmistatud silo avada ja sööta enne pooleteise kuni 2 kuu möödumist, et olla täiesti kindel.

Eelmise hooaja sorgosilo söödeti piimaloomadele koos rohusiloga, mille toorkiu sisaldus oli väga madal ja loomade toodang püsis seejuures stabiilne. Lihaloomadele söödeti põhimõtteliselt puhast sorgosilo (söödamiksri täiele lisati üks heinapall, et kuivainet parandada) ja sõid kahe suupoolega kõik - nii noorloomad, ammed kui ka vasikad. Tänaseks on kogu sorgosilo söödetud ja mitte ühtegi probleemi ei esinenud.

Sorgokasvatus eelmisel aastal. Fotod: Kristiina Märs, Smartfor OÜ

Soovitusi käimasolevaks hooajaks. Positiivne on see, et eelmise hooaja sorgokasvatajad on endiselt sorgousku ning panevad sorgo maha ka sellel hooajal. Katsetajate ring on tänavu kordades suurenenud, kuid tuletame meelde, et tegemist on siiski täiesti uue asjaga ning vaatamata odavale sisendile on risk siiski suur ja mõistlik oleks oma põldude mullastikel sorgo ära proovida paari kuni kümne hektari kaupa. Seemne hind jääb sellel hooajal vahemikku 2,55-3 eurot kg (külvinorm 20 kg/ha), mis pole iseenesest üüratu kulu, arvestades, et võrreldes maisiga rohkem kulutusi eelmise aasta põldudel ei tehtud. Kellel põllumaad napib ja on sellel aastal teinud näiteks tervikkoristus rukkisilo, siis on hea võimalus peale rukist külvata sorgo ning võtta sellelt põllult see aasta kaks saaki. Ka PRIAs deklareerimiseks on sellel aastal sorgo täiesti olemas rubriigi all „muud teraviljad“.

Uudishimulikumatel põllumeestel ja -naistel on võimalus seda eksootilist taime oma põldudel proovida, külvata pole veel hilja ja seemet jätkub.

Kristiina Märs, Smartfor OÜ loomakasvatuse konsultant

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960