Uuendatud metsa tuleb hooldada ka pärast istutustööd

Metsa uuendamine ei lõpe taimede istutamisega, vaid eeldab ka noore metsa valgus- ja toitetingimuste parandamist. Parim aeg liigse rohttaimestiku ja võsa eemaldamiseks on suve esimeses pooles, kui konkureerivaid taimed hakkavad istutatud puid segama.

Metsa uuendamine.  Foto: Pixabay

„Suvi on hea aeg metsakultuuride hooldamiseks ja noore metsa hooldusraieteks. Nende tööde kavandamisel ja teostamisel on oluline arvestada metsa pikaajalise arenguga. Vajadusel tulevad siin metsaomanikule nõu ja teadmistega appi metsaühistute metsakonsulendid, kelle poole võib alati oma küsimustega pöörduda,“ lausus Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Metsa uuendamisel tuleb täita seaduse nõudeid, ent samas on uue metsapõlve kujundamine ka looming. Hooldamise ja tulevikupuude valikuga saab oma metsa mitmeti kujundada. Noorte metsakultuuride hooldamiseks saab Erametsakeskusest küsida toetust.

Eelmisel aastal teostas Keskkonnaamet inventuuri 2012. aasta eramaadel tehtud lageraiealadel, et teada saada, kuidas ja milliste puuliikidega on metsa uuendatud. Inventuurist selgus, et enim uuenevad eelmise metsapõlve peapuuliigiga kaasikud (59%). Männikute ja kuusikute lageraielankidel uuenes mets vaid 14% ulatuses männiga ja 10% ulatuses kuusega. Ülejäänud juhtudel uuenes mets peamiselt lehtpuudega.

„Oleme harjunud, et mere läheduses on kõrge luitemännik, kus on hea puhata ja sportida ning veidi eemal kõrgem männimets, kus saab marju korjata. Enamasti metsaomanik ei soovigi seal uue metsapõlve rajamisel midagi muuta. Hoopis teisiti võib olla aga viljakatel muldadel, kus senise okasmetsa asemel võtab looduslikul uuenemisel võimu segamets või kask. Seetõttu peaks just okasmetsades pöörama metsaomanikud rohkem tähelepanu mändide ja kuuskedega metsapõlve tagamisele,“ soovitas Etverk.

Siiski tuleb silmas pidada, et ühe puuliigiga sirgetes ridades kasvavad kuusikud või männikud võivad näida ilusad, aga ainult üheliigiliste metsade puhul tekivad meile liigivaesed metsad, kus elurikkust on vähem ja metsa vastupanuvõime kahjustustele väiksem.

Liigirikkuse suurendamiseks ja loodusele omasema metsa kujundamiseks soovitame jätta kasvama seemne- ja säilikpuud, kasutada maapinna reljeefi muutuseid erinevate puuliikide kasvatamiseks ning hoida käänulisi metsaradu, mis on maastiku mitmekülgsemaks muutmisel väga head abimehed.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150