Autor: Tiiu Taal • 1. juuli 2019

Ettevõte peab majandustulemuste parandajaks sealiha soodsamat hinda Eestis ja maailmaturul. 2017. aastaga võrreldes odavnes hind mullu keskmiselt pea kümnendiku.

Nõo Lihatööstus jätkas 2018. aastal investeeringuplaani täitmist ja investeeris põhivarasse ligi 1,5 miljonit eurot, nende hulgas komplektalajaama ning uutesse tootmisseadmetesse. Lõpetamata jäi aga tootmishoone juurdeehitus, mis avati tänavu märtsis.

Sellel majandusaastal plaanib ettevõte muu hulgas kasvatada turuosa Eestis – mullu moodustas enamiku just kodumaine turg, ekspordiks läks 15 protsenti.

Selle aasta eest plaanib lihatööstus maksta 9 miljonit eurot dividendi ja suurem osa sellest tuleb eelmistest aastatest kogunenud kasumist.

Suureks probleemiks peab ettevõte töötajatepoolset palgasurvet – tööjõukulud koos maksudega tõusid tunamullusega võrreldes ligi 0,27 miljoni võrra. Kuna töötajatel on rohkem valikuid, suureneb ka tööjõu voolavus, seisab majandusaruandes. 2018. aastal oli ettevõtte keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale 157, suurenedes aastaga 2 inimese võrra.

Eelmisel aastal kurjustas toiduliit Nõo Lihatööstusega, süüdistades seda lipumärgi väärkasutamises, mis võib rikkuda lipumärgi kuvandit. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa teatel kasutas lihatööstus toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist väljastpoolt Eestit pärit töötlemata liha pakenditel, vaatamata toiduliidu märkustele.

Tänavu jõudis Poola edasimüüjate kaudu toiduks kõlbmatu veiseliha Eesti käitlejateni, mille seas oli ka Nõo Lihatööstus.

AS Nõo Lihatööstus asutati 1992. aastal ja on seega üks vanimaid ja suurimaid Eesti kapitalil põhinevaid lihatööstusi Eestis. Ettevõtte tegevusala on kõrge lihasisaldusega lihatoodete tootmine ja turustamine.