Autor: Põllumajandus.ee • 9. juuli 2019

Üks selliseid on hariliku kuuse sort ’Acrocona Nana’. See kasvab aastatega vaid umbes meetri kõrguseks ja sobib nii muruplatsi kui ka lillepeenrasse. Sordi omapäraks on see, et kevadel tekkivad paljude võrsete tippudesse noorte kasvude asemel emasõisikud ehk käbid. Puhkevad käbid on helepunased, umbes sentimeetri pikkused. Neid vaadates ei saa küll ütelda, et kuusk ei õitse.

Sort on natuke ebakorrapärase või tokerjalt keraja võraga. Heal aastal on ju peaaegu iga võrse tipus käbi, see võrse enam edasi ei kasva. Järgmise aasta võrsed arenevad külgpungadest. Nõnda ei kasvagi sellele pisikesele puule "korralikku" kuusele omast võra. Vahel juhtub ka nõnda, et kuusk „õitseb“ üle aasta. See lisab aednikule ootuspõnevust.

Natuke kõrgemaks kasvab sort ’Acrocona’, see saab 10 aastaga ligemale paari meetri kõrguseks. Ka käbid on natuke suuremad.

Päris madalaks jääb nõialuuast saadud sort ’Little Gem’, mis kasvab kümne aastaga ainult umbes poole meetri kõrguseks. See on üsna korrapärase võraga kuhik, ainult keskelt natuke lohkjas. Kasvab aastaga vaid 5 kuni 6 cm. ’Little Gem’ sobib kiviktaimlasse või peenras päris esiplaanile, muru sisse ei maksa teda istutada.

Meie kodumaistest kuusesortidest on kenad ’Luua’ ja ’Luua Pärl’, esimene kasvab umbes meetri kõrguseks, teine jääb poole madalamaks.

Värvilised okkad. Kui aed on natuke suurem, nii et sinna mahub ka mõni päris kuuse mõõtu puu (kasvõi tuule- või päikesevarjuks, naabri kiusamiseks ei maksa seda istutada), siis võiks mõelda värviliste okastega kuusesortidele. Värvilised on muidugi ainult noored puhkevad võrsed ja okkad.

Mitu sorti on kuldkollaste okastega, nendest ilusam on ’Aurea’ ja Leedus aretatud 'Dubrava'. See on valitud sordi ’Aurea Magnifica’ seemikute hulgast. Sort ise on kollakasroheliste okastega, talveks muutuvad need oranžiks.

Hoopis iselaadi puu on ’Roseospica’, tema noored kasvud ja okkad on roosad. Seegi sort on saadud meil Luual. Päris tumepunaste võrsetega on Rootsis aretatud ’Rydal’.

Kõikidel nendel sortidel tuleb noorte okaste värvus paremini esile päikesepaistelisel kasvupaigal. Aga sellega on ka üks "aga": kui kevad on kuum ja kuiv, kahvatuvad värvid üsna kiiresti ja umbes nädala pärast näevad puud välja nagu kuused ikka, rohelises rüüs.

Ilus madal on hariliku männi sinakate okastega sort ’Doone Valley’. Seegi kasvab 10 aastaga ainult poole meetri kõrguseks, aastakasv on tal kõigest 4 kuni 5 cm. Aastatega kasvab see männihakatis päris tihedaks, seega peaks ta iga paari-kolme aasta pärast üle vaatama ja kui vaja, siis mõne oksa välja lõikama.

Hariliku elupuu madalatest sortidest sobivad pisemasse aeda kuuse nimekaim ’Litte Gem’ ja ’Danica’. Esimene kasvab paarikümne aastaga vaevalt meetri kõrguseks mütakaks. Muidu ilusa sordi puuduseks on aga see, et lumerohkel, eriti sulalumega talvel kipub põõsas laiali vajuma. Seepärast peaks ta juba sügisel enne lume tulekut pehme nööriga kokku siduma. ’Danica’ on tugevamate püstiste okstega ja saab ka omal käel lumega hakkama. Tugevate okstega on ka Lätis aretatud 'Salaspils' ehk 'Salaspils Globosa', mis kasvatab umbes 0,8 m kõrguse püstjasovaalse võra.

Vali tüvivorm. Peaaegu kõik need ilusad madalad sordid jäävad aga südatalvel lume peitu ega paista silma. Kui tahame ka kesktalvel rohkem rohelust, siis on mõttekas hankida mõni tüvivorm. Võib muidugi osta keraks, kuubiks või mõneks muuks viguriks lõigatud elupuu, aga see püsib vormis ainult siis, kui me teda igal kevadel vormis hoiame ehk siis pügame.

Hooldusvabad on aga näiteks aeglasekasvulised kuuse ja männi tüvipuud. Ilus kerajas on kanada kuuse sort 'Little Globe'. Selle noored puhkevad okkad on sinakasrohekad, suve keskel võtavad nad sinakashalli tooni. Aastane juurdekasv on ainult 3-4 cm. Erinevalt mitmest teisest kanada kuuse sordist ei karda 'Little Globe' kevadist päikesepõletust, seega ei vaja ta ka varjutamist.

Vähe ruumi võtavad aias tüvipuuks poogitud mägimänni sordid. Mänd sobib muidugi ainult liivakama pinnasega aeda, ka päikepaistet peaks seal olema piisavalt. Eriti huvitavad ja hinnatud on värviliste okastega sordid. Näiteks sordil 'Carsten Wintergold' värvuvad okkad talvel oranžikaskollaseks. Mida kargem talv, seda intensiivsem on värvimuutus.

Puid valides ei maksaks ära unustada ka kadakaid. Meie ilmastikku sobivaid kadakaliike ja -sorte on palju, mõistlik on eelistada meie oma harilikku kadakat. Erinevalt eksootilistest liikidest ei ole harilik kadakas pirni-näsarooste vaheperemees, teda võib istutada ka viljapuude lähedusse. Huvitav looklevate okstega sort on 'Horstmann's Pendula', mille teise järgu oksad on rippuvad. See on n-ö "leinakadakas". Esimestel aastatel peab noore põõsa tüve toestama ja suunama, hiljem pole see enam vajalik. Küll aga võib ära lõigata mõne alumise oksa, mis mööda maad roomates näiteks muru niitmist takistab või muidu valesse kohta kasvab.

Tark aiapidaja ostab puuistikud alati korralikust puukoolist. Seal töötavad asjatundjad, kellelt vajaduse korral saab nõu ja abi.

Rein Sander, Kubja Ürditalu