ETKI põllupäev keskendus tera- ja kaunviljale

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) põllupäev toimus 9. juulil Jõgeva katsekeskuses.

Herne katsete tutvusts.  Foto: Põllumajandus.ee

Vaatamata vihmasele ilmale oli huvilisi piisavalt ning peale instituudi uue juhi Andre Veskioja lausutud avasõnu, siirduti põllule.

ETKI uus juht Andre Veskioja kutsus avasõnades põllumehi koostööle.  Foto: Põllumajandus.ee

Päeva alustati odra ja kaera katsete tutvustamisega. Ilmar Tamm rääkis lahti selle, millised tööd põllul said tehtud. „Otrasid on katses 8 ja kaerasid 10, mitmed sordid on tänavu ka uued. Kõik katsed on intensiivse lämmastiku foonil. Tänavu oli külv suhteliselt varane, 26. aprillil külvasime. Loomine oli odral enne jaanipäeva ja kaeral peale jaanipäeva. Loomisest küpsemiseni läheb umbes 5 nädalat, aga ilmad olid jahedamad ja lükkasid saagikoristust edasi. Samas on see ka hea - pikem kasvuaeg toob parema kvaliteediga saagi,“ rääkis Tamm.

Üle vaadati ka umbrohutõrje ja taimekaitsetööde lahendused. Ühe teemana tõi Ilmar Tamm välja selle, et kui on põuane ilm, siis haigustõrje kaeral ei toimi nii hästi kui tavapäraselt peaks. Seega võiks kaera täiesti ilma haigustõrjeta kasvatada põuasel suvel. Ülle Tamm lisas, et vastupidine seis oli odraga, millel esines tänavu palju jahukastet, seda eriti kuuerealistel sortidel. Kaherealised sordid olid vastupidavamad.

Ülle ja Ilmar Tamm tutvustasid ka kõiki katsetes olevaid sorte.  Foto: Põllumajandus.ee

Ülle ja Ilmar Tamm tutvustasid ka kõiki katsetes olevaid sorte.

ETKIs algas uus rukkiaretusprojekt. Talirukist ei ole mitmel aastal ETKI põllupäevadel näidatud, aga sel aastal tegi Ilme Tupits väikese ülevaate, tutvustades viit sorti ning pöörates enim rõhku talvekindlusele ja haigustele, näiteks lumiseenele, vastupidavusele. Ka tutvustas ta rahvusvahelist projekti, milles ETKI kaasa lööb. „1. juulist algas meil uus rahvusvaheline projekt talirukkile. Projekti on kaastaud 11 teadusasutust kuuest Euroopa riigist ja ka üks asutus Kanadast. Projekti eesmärk on muuta hübriidrukkid talve-, haigus- ja seisukindlamaks. Eestil on selles projektis suur osa, me peame varustama teadusasutusi ka näiteks isoleeritult kasvatatud seemneviljaga. Projekti raames uuritakse täiesti uutmoodi rukkitaimi täies ulatuses – juurtest tipuni,“ rääkis Tupits. „Kui see pikaajaline projekt õnnestub, siis Eesti võib saada 10-15 aasta pärast uue talirukki hübriidsordi, mis on talvekindel, lumiseene kindel, mis ei nakatu tungalterasse ja millel on ka kõrge kvaliteet.“

Ilme Tupits rukkiteemadel rääkimas.  Foto: Põllumajandus.ee

Põldherne sortidest rääkis Lea Narits. Ta tutvustas 17 erinevat sorti, rääkides nende haiguskindlusest ja saagikusest. Hernepõllu eelviljaks oli talirukis. Külvati hernes tänavu 29. aprillil normiga 100 idanevat seemet ruutmeetrile. Hernes tärkas 16. mai. Väetisena kasutati YARA lahendust Yara Mila 10-15-25 S Ca B. Mai lõpus kasutati ka herbitsiide Activus (2 l/ha) + Basagran (1,5 l/ha).

Suvinisu on ETKI maadele külvatud kahele katsepõllule, kokku 4,5 hektarit. Anne Ingver, kes suvinisu katseid tutvustas selgitas, et tavapäraselt katsepõllul ei ole nad kasutanud fungitsiide ega kõrretugevdajat, tehtud on vaid umbrohutõrjet. „Aga esimesel katsepõllul, mida teile täna näitan, on seis teine - siin oleme me teinud täiendava väetamise ja fungitsiidiga pritsimise. Põhjuseks see, et kui ikka on palju haigusi, eks siis tule ka tõrjet teha. Muidugi oleme teinud ka umbrohutõrjet,“ selgitas Ingver. „Tavapäraselt on meie katse eesmärgiks näidata kuidas suvinisu suudab iseseisvalt hakkama saada, ehk milline on tema loomulik vastupanuvõime.“

Suvinisu sorte oli katsepõllul lausa 23 erinevat. Katsepõllu eelviljaks oli ristik. Seemned said puhitud kontaktse ja süsteemse toimega puhtimisvahendiga Celest Trio 060 FS, külvati põllud 23. aprill külvinormiga 600 idanevat tera ruutmeetrile. Kolm päeva hiljem käidi põld ka rulliga üle ning taimed tärkasid ca 10 päeva pärast. Väetisena anti põllule kompleksväetist Yara Mila NPKSMgB 18-9-9-2-0,4-0,05 N90P20K38 +S+Mg+B. Juuni lõpus anti veel AN 200 kg/ha. Esimene umbrohutõrje tehti tootega Granstar Premia 50 SX koos Primusega ja teine Ariane S-iga. Insektitsiidest kasutati tänavu Proteust kahel korral ja lisaks fungitsiidi Ascra Xpro.

Talinisu sortide võrdluskatses oli 13 sorti. „Eelviljaks oli punane ristik. Seeme sai puhitud Bariton Ultra-ga. Külv oli väga normaalsel ajal – 12. september. Enne külvi, augustis, sai põld Yara Mila NPK 9-12-25+ S2,6+ Mg2 väetist 300 kg/ha ja kevadel, aprillis, Yara Bela Sulfan (NS 24-6) 354 kg/ha, mai alul veel Yara Bela Sulfanit 200 kg/ha ning 14. juuni leheväetist Nutricomplex 18:18:18 5 kg/ha. Herbitsiidina kasutasime oraheina ja ohaka tõrjeks Brodway Stari + DMA 600 0,5 l/ha + Dassoil 0,5 l/ha + vesi 200 l/ha. Fungitsiidina kasutasime Folicuri ja Falcon Forte,“ rääkis tehtust Reine Koppel.

TASUB TEADA

Millised olid saagid ja kasvatatu kvaliteet selgub sügisesel seminaril, kus tehakse hooajast kokkuvõtted.

Väetada või mitte? Tiia Kangor rääkis põllupäeval ka pikaajalisest väetiskatsest, mida on tehtud alates 1997. aastast. „Katse eesmärk selle rajamisel oli saada teada, mis toimub mullas, kuidas taimed kasvavad ja saaki annavad, kuidas haigused levivad. Iga kolme aasta tagant me natuke midagi muudame, näiteks sorte. Tänavu olid valikus odrast ’Anni’ja ’Iron’, suvinisust ’Voore’ ja ’Espresso’ ning kaerast ’Licamero’ ja ’Meeri’,“ rääkis Kangor. katselapil oli tehtud ka umbrohu- ja haigustõrje ning antud biostimulaatorit.

Tiia Kangor tõi välja huvitavad näited, mis on aastate jooksul katseala mullaga juhtunud. „Näiteks viimasel kolmeaastasel perioodil, aastatel 2015 kuni 2017, on mulla pH vähenenud kõige rohkem foonil, kus lämmastiku norm oli N100, kolme protsendi võrra. Nii, et tegelikult me peame iga nelja-viie aasta tagant seda katseala lupjama,“ tõi ta näite.

Ka ütles ta, et n-ö null-foonil ehk väetamata osal, on kõige rohkem langenud mullas fosfori ja vase sisaldus. Langenud on ka boor ja mangaan. Kõige suurem kaaliumi muutus on toimunud kõrgeima väetisnormiga alal, mis lämmastikku sai 140, seda18 protsenti.

Kangor rõhutas, et kui viia saagiga põllult ära rohkem, kui sinna antakse, siis kõik need elementide muutused mullas toimuvadki ning kindlasti tuleb põllule jätta põhk ja taimejäänused.

Põllupäeva lõpetas Pille Sooväli, rääkides lahti fungitsiidide ja biostimulaatorite kasutamine talinisul ’Kallas’, suvinisul ’Uffo’ ja odral ’Anni’.

ETKI põllupäev. Fotod: Põllumajandus.ee  
Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150