Kalandusnõukogu arutas fondi rahade ümberjagamist

„Näiteks plaanitakse vähendada nende meetmete eelarvet, kus rahade kasutamine on olnud tagasihoidlik, ning suurendada neid, kus eelarve on ammendunud või on vajadus seda suurendada. Eesmärk on, et käimasoleva finantsperioodi lõpuks, aastaks 2023, saaksid fondi rahad eesmärgipäraselt kasutatud,“ ütles kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Kalandusnõukogu nõustus ettepanekuga kalapüügi toetusmeetmes „Kalalaeva energiatõhususe parendamise ja kliimamuutuste leevendamise toetus“, kus on esitatud ainult üks taotlus, täiendavaid taotlusvoore mitte avada. Euroopa Liidu määrusega on selles meetmes toetatavad tegevused väga piiratud ja selle meetme eelarve (u 3,4 miljonit eurot) saaks jagada kalapüügi innovatsiooni-, püügivahendi parendamise ning merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetuse meetmete vahel.

Vesiviljeluse toetusmeetmete puhul oli arutusel ettepanek jagada algselt meetme „Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamise“ jaoks kavandatud eelarve (5,4 miljonit eurot) ümber vesiviljeluse ja kalanduspiirkondade kohaliku arengu strateegia rakendamise toetusmeetme vahel. Samuti arutati ettepanekut vähendada vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetusmeetme eelarvet, kus samuti võib prognoosida, et vahendeid jääb kasutamata u 1,4 miljoni euro võrra, jättes meetme eelarveks 2,5 miljonit. Prognoositav ülejääk plaanitakse suunata kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise toetusmeetmesse.