Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm esitas Maaeluministeeriumile uuendatud taotluse kaitstud geograafilise tähise taotlemiseks nimetusele „sõir“.

- Eesti taotleb geograafilist tähist nimetusele „sõir“.
- Foto: Pixabay
Kui eelnevalt taotleti nimetuse „Vana-Võromaa sõir“ ja „Setomaa sõir“ registreerimist, siis nüüd on taotluses tehtud muudatus. Kaitstud geograafilise tähisena soovitakse nüüd registreerida nimetus „sõir“, kuna tootjad ja tarbijad kasutavad seda ka igapäevaselt ilma piirkonna nimele viitava täiendita.
„Sõir on omapärane ja tervislik puhtast piimast valmistatud iidne Eesti toit. Eesti jaoks on selle väärtustamine läbi Euroopa Liidu süsteemi väga oluline, sest geograafiline tähis on kindel kvaliteedimärk erinevate sihtturgude tarbijate seas,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.
Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena näitab, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Lisaks peab vähemalt üks tootmisetapp toimuma määratud geograafilises piirkonnas. Nimetuse „sõir“ all peetakse silmas laagerdamata kohupiimajuustu, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Huvilised saavad taotlusega tutvuda Maaeluministeeriumi veebilehel ja selle kohta kuni 20. septembrini meiliaadressile
[email protected] ettepanekuid saata. Seejärel suunatakse taotlus läbivaatamiseks ja registreerimisotsuse tegemiseks Euroopa Komisjonile.
Eestis on seni üks kaitstud geograafilise tähisega toode – „Estonian vodka“.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.