Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud.
Strateegiakavas peab iga liikmesriik kirjeldama oma põllumajanduse ja maaelu olukorda ning peamisi vajadusi.
  • Strateegiakavas peab iga liikmesriik kirjeldama oma põllumajanduse ja maaelu olukorda ning peamisi vajadusi.
  • Foto: Pixabay
Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk.
Strateegiakava ülesehitus
Euroopa Liidu toetused põllumajanduse ja maaelu arendamiseks avanesid Eestile 2004. aastast. Maaelu arengu toetuste saamiseks on ka seni tulnud koostada igaks ELi seitsmeaastaseks eelarveperioodiks riiklik programmdokument ehk maaelu arengukava (nt Eesti maaelu arengukavad aastateks 2007–2013 ning 2014–2020). Uuendusena hakkab ELi järgmisel eelarveperioodil ÜPP strateegiakava hõlmama lisaks maaelu arengu toetustele ka põllumajanduse otsetoetusi ning valitud turukorraldusmeetmeid.
Maaeluministeerium on võtnud sihiks saada ÜPP strateegiakava eelnõule riiklik, Vabariigi Valitsuse heakskiit hiljemalt 2020. aasta lõpuks, misjärel tuleb see esitada heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile. Eesmärk on tagada võimalikult sujuv, katkestuteta üleminek ühelt toetusperioodilt teisele.
Joosep Lukk, Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja
Allikas: Maablogi

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele