Eliisa Matsalu • 7 oktoober 2019

Pangad lükkasid Mart Järviku väite ümber

Maaeluminister Mart Järvik ütles intervjuus Äripäevale, et suured pangad ei anna väljaspool Tallinna ja Tartut eluasemelaene. Pangad väidavad vastupidist.

Maaeluministri Mart Järviku sõnul ei anna pangad maale kodu ostmiseks laenu. Pangad ütlesid, et annavad küll.  Foto: Arno Mikkor

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul näitavad Eesti Panga andmed, et ka väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartut on eraisikutele antud laenude jääk viimastel aastatel kasvanud. Küll aga on see kasvanud mõnevõrra aeglasemas tempos kui kahes suuremas linnas.

Raudsaar tõdes, et maapiirkondades on probleemiks, et tehingute vähese arvu tõttu on kinnisvara vähelikviidne ja turuhind kõikuv, mistõttu pangad võivad nõuda krediidiriski maandamiseks laenuvõtjalt kõrgemat omafinantseeringut, kui nad seda suurtes linnades nõuavad.

„Riik ei pea sellises olukorras looma ise paralleelskeeme ja hakkama laene väljastama, vaid riik saab olukorda võrdsustada, pakkudes osalist käendust, mis vähendab osaliselt laenuvõtja omafinantseeringut. Ehk sarnane skeem, mida Kredex juba praegu mitmele sihtrühmale pakub,“ ütles Raudsaar.

Raudsaare sõnul on Eesti Panga jaoks oluline, et riik võimaldaks käendust kasutada vaid nendel sihtrühmadel, kelle puhul tõesti sellised turutõrked eksisteerivad. „Ehk kui riik otsustab lisada käenduse saajate hulka täiendavaid sihtrühmi, siis tuleks vaadata üle ka need sihtrühmad, kellele seda juba pakutakse,“ selgitas Raudsaar. „Olukorras, kus KredExi käenduste sihtgrupid on Eesti Panga hinnangul täna üsna laialt määratletud, peaks iga täiendav meede olema märksa täpsemalt sihitud,“ ütles ta. Vastasel juhul Raudsaare sõnul meetme eesmärk hajub ning töötab iseendale vastu, sest eluaseme soetamine muutub üldise hinnatõusu tõttu suuremale hulgale majapidamistele raskemini kättesaadavaks.

Teiseks on Eesti Panga jaoks oluline, et käendust ei kasutataks vaid finantsvõimenduse suurendamiseks ehk laenuvõtjad peaks panustama eluaset soetades ka ise. „Omafinantseeringuta laenu andmine suurendab riske finantsstabiilsusele,“ ütles Raudsaar.

Tasub teada

Selleks, et noored pered ja ka väliseestlased Eesti maapiirkondadesse elama saada, kavatseb maaeluminister Mart Järvik (EKRE) suunata Maaelu Edendamise Sihtasutusse 100 miljonit eurot, millest umbes pool läheks noortele kas laenuks või käenduseks eluaseme soetamiseks

Pisut rohkem bürokraatiat, kuid laenu saab

SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Tammearu sõnul väljastab SEB eluasemelaenu kodu soetamiseks nii linna kui ka maapiirkondadesse. „Kui enamik laenutingimusi on linna ja maapiirkonda kodu soetamisel samad, siis maapiirkonda eluaset soetades võib olla vajalik mõnevõrra suurem omafinantseeringu nõue,“ tunnistas ta.

Tammearu sõnul on SEB täheldanud ka seda, et vahel võib maapiirkonda eluaseme soetamisel takistuseks osutuda veevarustuse ja kanalisatsiooni puudumine. Sellisel juhul on vaja, et laenuvõtja veevarustuse ja kanalisatsiooni ise majja veaks. „Peame seda vajalikuks, sest see suurendab hilisemal objekti müügil vara likviidsust,“ selgitas Tammearu.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni puudumine ei pruugi aga olla laenu saamisel takistuseks. Tammearu sõnul on panga vaatest oluline saada ülevaate vajalike tööde maksumus. See peaks kajastuma ehituskalkulatsioonis, mille palub SEB laenutaotlejal täiendavalt esitada. Laenutaotleja peab ka andma ülevaate, kuidas kavatseb ehitustöid rahastada. „Kui seda soovitakse finantseerida laenuga, siis tuleks arvestada, et soetatava maamaja väärtus ise ei pruugi olla täiendava laenusumma võtmiseks piisav, seega tasuks kaaluda lisatagatise kasutamise võimalusi,“ ütles ta. Täiendav tagatis võib olla vajalik ka ainult teatud perioodiks, kui maja renoveeritakse või maja ehituse perioodiks ning kinnisvara väärtust seeläbi tõstetakse.

Tammearu sõnul väljastab SEB umbes 80% laenudest eluaseme soetamiseks Tallinna ja Tartusse. Ülejäänud 20% eluaseme soetamiseks mujale Eestisse, sh enamik kodu ostmiseks mõnda väikelinna. „Maapiirkondadesse eluaseme soetamiseks ei ole me suur nõudlust täheldanud,“ ütles ta.

Ta lisas, et SEB hinnangul on väga tervitatav riigi algatus toetada eluaseme soetamist maapiirkondadesse, kuid konkreetse meetme kohta arvamuse avaldamiseks on veel teada liiga vähe detaile.

Swedbank: hea lahendus on juba olemas

Ka Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul annab Swedbank laenu üle Eesti. Laenu andes pöörab Swedbank tähelepanu nii laenuvõtja maksevõimele kui ka tagatisele. „Hindame kogu projekti tervikuna, lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetes,“ ütles Pärgma.

Kinnisvara tagatisel eluasemelaenude omafinantseering Swedbankis on alates 15%, suurematest keskustest väljaspool alates 20%. Kui laenuvõtja kuulub Kredexi sihtgruppi, on omafinantseeringu määr 10%. Vähem likviidses piirkonnas või väga kehvas seisus korteri või maja puhul võidakse nõuda kõrgemat omafinantseeringut.

„Piirkondades, kus vara väärtus on väiksem, on võimalik kinnisvara osta ka ilma tagatist seadmata. Sel juhul ei ole omafinantseeringu olemasolu oluline, kuid jätkusuutlik sissetulek ja tugev maksevõime vajalik,“ ütles Pärgma.

Pärgma sõnul väljastatakse suurem osa eluasemelaenudest (67%) Tallinna ja Tallinna ümbruses olevate varade ostuks. Tartu ja Tartu ümbruses väljastatud laenude osakaal on kasvanud 13%-ni.

Ka Pärgma sõnul on veel vara hinnata maaeluminister Järviku ideed noortele peredele maapiirkondadesse eluaseme soetamisel appi tulla. „Praeguse info põhjal on vara hinnata väljapakutud meetme vajalikkust. Täna on juba olemas hea lahendus Kredexi käenduse näol, kus nõuded käenduse saamiseks on mõistlikud,“ ütles ta.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931