- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paljassaare linnaveised lähevad talvekarjamaale
„Loomad lähevad talvekarjamaale hiljemalt järgmine nädal, et siis kevadel jälle tagasi tulla“, kinnitas Humala mõisa perenaine Piret Bärg.
Tema sõnul karjatatakse veel vähemalt neli suve loomi Paljassaare niidualal, kuna linn sõlmis vastava lepingu viieks aastaks.
Põhja-Tallinna vanema Peeter Järvelaidi sõnul said veised oma ülesandega – mereäärsete alade pilliroost puhtaks söömisega – suurepäraselt hakkama ja järgmisel suvel on nad tagasi palutud ja oodatud.
„Veiste karjatamine on kõige loomulikum viis rannaniidu hooldamiseks ja ühtlasi hoiavad nad inimesi ornitoloogilisest kaitsealast eemale. Samas muutusid šoti mägiveised poolsaare külastajate lemmikuteks ja kohalikuks vaatamisväärsuseks. Ohtlikud nad ei ole, kuid me palume neid siiski mitte liigselt segada ja loomulikult mitte toita,“ ütles Järvelaid.
Loomad olid Paljassaarel teist aastat ja võrreldes esimese suvega oli intsidente vähem. „Olid mõned karjaaia lõhkumise juhtumid, kuid need said kiiresti lahendatud. Loomad ise teavad väga hästi oma territooriumi ja välja ei kipu. Karjainstinkt ei lase neid põhikarjast eemale liikuda ning võõra inimese lähenemine lähemale kui 5 meetrit on loomale ohusignaaliks mis käivitab juba põgenemise,“ selgitas Piret Bärg.
Veised tunnevad end Paljassaarel hästi, samas aitavad nad säilitada Paljassaarel looduslikku tasakaalu. Vähenõudlikud loomad söövad puhtaks kaldariba ja puhastavad ka metsaaluse võsast ja kõrgest heinast. Taastatud rannaniit parandab nii seal pesitsevate lindude kui ka üle-euroopaliselt ohustatud kahepaikse, rabakonna, elutingimusi.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele