Autor: Põllumajandus.ee • 7. november 2019

„Püügiandmete esitamisega panustavad kalastajad suurelt meie kalavarude seisundi hindamisesse, samuti jaotatakse nende andmete alusel püügivõimalusi,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas: „Eelmisel aastal anti välja ligikaudu 22 000 kalastuskaarti, millest 19 000 kohta esitati püügiandmed, 3000 puhul mitte".

Võrreldes eelmise aastaga on seis pisut paranenud, kuid olenemata sellest on esitamata aruannete hulk suur.

LOE LISAKS:

2020. aastast lähevad Läänemere kalastuskaardid nädalapõhiseks

Püügiaruanne tuleb esitada ka sellisel juhul, kui kalale ei jõutud või kui saak jäi saamata. Üks kuu kehtiva kalastuskaardi puhul tuleb aruanne esitada viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Kauem kui kuu kehtivate kalastuskaartide kohta tuleb aruanne esitada igas kuus, mitte ainult korra kalastuskaardi kehtivuse lõppedes.

Püügiaruannet saab esitada mitut moodi: elektroonselt www.pilet.ee veebilehel, postiga või Keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

„Keskkonnaamet soovitab aruande esitada elektroonselt pilet.ee lehel – see on kõige kiirem ja mugavam võimalus. Lisaks saab sealt ülevaate, milliste kalastuskaartide kohta on aruanded veel esitamata ning samast keskkonnast on hiljem hea taotleda ka uut luba,“ lausus Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.