Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 12. november 2019

Nagu viiel eelmiselgi aastal, siis ka tänavu, õpiti teiste maade ametivendade kogemusest. Tänavu oli konverentsi koostööpartneriks Leedu Suursaatkond Eestis ning konverentsil otsi vastust koos Leedu kolleegidega küsimusele kuidas saada oma valdkonna tipptegijaks.

Konverentsi avas Grüne Fee Eesti AS ja Aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp koos Leedu Suursaatkonna konsuli Andrius Paugaga. “Aiandusliidul on selja taga väärikas ajalugu. Koos oma liikmete ja koostööpartneritega proovime heita pilgu silmapiiri taha ja mõtiskleda kohaliku aiandustootja võimaluste üle tulevikus. Konverents koostöös hea partneri Leedu Suursaatkonnaga annab selleks suurepärase võimaluse, kuna headelt naabritelt on alati midagi õppida,“ lausus Raivo Külasepp.

Külasepp andis ka ülevaate Eesti Aiandusliidu tegevusest ning sellest, millised on hetkel liidule olulisemad probleemid, mille lahendamisega aktiivselt tegeletakse. Ta tunnustas sektori ettevõtjate tööd, tänu kellele jõuab meie lauale kodumaine aiavili. Kaubandusest on lihtne kodumaist toodet leida, sest paljud tootjad on võtnud kasutusele liidu kvaliteedi- ja päritolumärgi “Eestis kasvatatud“.

Ühe probleemina tõi aga Külasepp välja selle, et Eesti on siiani viie Euroopa riigi hulgas, kus puudub aiandustoodetele käibemaksuerisus. Ehk meie aiandustootjad peavad oma toodete pealt maksma kõrgemat käibemaksu, kui seda tehakse teistes ELi riikides.

Aiandussektorist numbrites tegi kokkuvõtte Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. Samal teemal tutvustas Leedu Köögivilja Tootjate Assotsiatsiooni direktor Zofija Cironkienė Leedu aiandust.

TASUB TEADA

Eesti aiandus numbrites

Värske köögivilja isevarustuse tase 2018. aastal oli 52%. Puuvilja- ja marjakasvatuses oli sama näitaja vaid 8%.

Puu- ja köögiviljatööstuse toodangut müüdi 2018. aasta esialgse statistika alusel koduturul 36 miljoni euro eest, eksporditi 25 miljoni euro väärtuses. Värsket köögivilja (v.a kartul) eksporditi 3,7 miljoni euro eest ja imporditi 55,1 miljoni eest. Enim eksporditi naabermaadesse – Lätti, Leetu, Soome ja Rootsisse. Värsket puuvilja ja marju eksporditi 83 tonni ja imporditi 103153 tonni.

2015-2019 on aiandussektorile määratud erinevaid toetusi kokku 37 mln eurot, sh investeeringuteks 24 mln eurot.

Köitva kogemusloo siidritootmisest tõi kuulajateni Siidrikoda OÜ juhatuse liige Tea Nõmmann.

Peale lõunat toimusid erinevad töötoad. Nii said osalejad teada, mis toimub Leedu lillekasvatussektoris, kuidas köögiviljakasvatajad on Leedus koostöö kaudu saanud paremad võimalused tootmiseks ja turustamiseks ning kolmandas töötoas oli teemaks köögi- ja puuviljade mahetootmine.

Päeva viimases sessioonis räägiti Leedus hästi toimivatest mobiilsetest taluturgudest, kus olenevalt aastaajast müüvad oma tooteid pea 500 väikest ja keskmist aiandustootjat. Turud toimuvad Kaunases, Klaipedas, Vilniuses ja Šiauliais. Ka räägiti sellest, milliseid võimalusi pakub Maxima jaekett oma hüpermarketites aiasaaduste tootjaile.

Samuti sai teada kuidas on läinud Eesti ühel edulool, innovaatilisi aianduslahendusi pakkuval Click & Grow, nende tegemistest rääkis ettevõtte arendusjuht Priit Pedastsaar.

132 pilti

Aiandusliidu visioonikonverents 2019. Fotod: Silver Gutmann

Konverentsipäeva lõpetas Leedu suursaadiku vastuvõtt.

PANE TÄHELE!

Selle aasta tippsündmus, konverents „Põllumajanduse Äriplaan 2020“, toob taas lavale ettevõtjad, kes räägivad oma nägemusest sektori tulevikust, peamistest murekohtadest ning oma ettevõtte põhjal järgmise aasta plaanidest. Tule kuulama mida on ettevõtjail ettevõtjaile öelda!

Puuviljakasvatusest räägib konverentsil "Põllumajanduse Äriplaan 2020" Halika õunatalu juht Lauri Kasvand. Iluaianduse teemadel saab konverentsil sõna Nurmiko ASi juht Jaak Ungerson.

Konverentsi kava leiad SIIT.