Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti lihasektori esindajad kogunevad kaheks päevaks Rakveresse
„Lihasektori arengud on viimasel ajal kahjuks väga tugevasti mõjutatud sotsiaalmeedias levivatest pooltõdedest. Ometi on lihasektor põllumajanduse olulise osana see, mis aitab korras hoida Eesti unikaalseid looduskooslusi, hoida haritud põllud ja hooldatud niidud ning tagada Eesti toidujulgeoleku. Eestimaist liha toodetakse meie puhtas keskkonnas ning lihal on oluline roll mitmekesises ja tervislikus toitumises,” rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, lihatoimkonna juht Anu Hellenurme.
„Kõiki neid väärtusi ei kajasta täielikult ükski Exceli tabel, aga kui palju maksab hoolivus, naeratus, inimeste heaolu, rõõm? Oluline on, et kogu sektor – põllumehest alates kuni ametnike ja tarbijateni välja – mõistavad, et tarneahela kõik lülid on üksteise jaoks väga olulised,“ jätkas ta.
Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniline tegevusala, mis annab põllumajandustoodangu väärtusest sõltuvalt aastast 18‒22%. Eestis on liha tootmiseks sobivad klimaatilised tingimused ning piisav põllumajandusmaa ressurss. Lihatootmise arengule pakuvad võimalusi rahvastiku ja toidunõudluse globaalne kasv, kohaliku toodangu väärtustamine ja Eesti tarbija harjumus süüa liha. Samas mõjutavad arengut pärssivalt äärmuslikud ja sageli ekslikud seisukohad liha tervislikkuse ja lihatootmise keskkonnamõju kohta.
Homme, 22. novembril jätkuvad Rakveres arutelud nii sea- kui ka lihaveisekasvatuse sektori arengute üle. Eesti sealihasektor on saanud kõvasti räsida nii majanduskriiside, turutõrgete kui ka sigade Aafrika katku leviku tõttu. Tagasilöökidest taastumine on vaevaline, kuid sobiva strateegia olemasolul on see võimalik. 2017. aastal toodangu tõusu näidanud sealihasektor kasvas 2018. aastal veelgi, sealihatoodang suurenes eelneva aastava võrreldes 13%. Käesoleva aasta oktoobri alguse seisuga peeti Eestis 238 486 kodusiga.
Lihaveiste arv oli 2019. aasta oktoobri seisuga 84 816 veist. Ligikaudu pool Eesti lihaveistest peetakse mahepõllumajandusettevõtetes. Kuigi nõudlus mahetoodete järele kasvab, moodustab mahetoodete tarbimine siiski kogutarbimisest endiselt väga väikese osa. Veiselihasektorit mõjutavad nii karja tervis, sektori madal kasumlikkus, veiseliha nõudluse vähenemine kui ka tugev importtoodete surve koduturul. Kuigi Euroopa Liidus on veiseliha hinnad madalaimad Rumeenias, Lätis, Leedus ja Ungaris, on ka Eesti keskmine veiseliha hind 30% madalam Euroopa Liidu keskmisest.
Lihafoorumi ning sea- ja lihaveisekasvatuse konverentside päevakavad leiab põllumajanduskoja kodulehelt (rubriik: Sündmused).
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele