Autor: Äripäev • 26. november 2019

Martin Helme tahab diisliaktsiisi langetada

Rahandusminister Martin Helme kavatseb ettepaneku lauale panna kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel.
Foto: Liis Treimann
Rahandusministeerium teatas, et kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamise võimalusi, kuna Eesti maanteetranspordi ettevõtete seas tehtud küsitluse põhjal tehtud konjunktuuriinstituudi uuring järeldab, et diislikütuse aktsiisimäära langetamine parandaks veoettevõtete konkurentsivõimet.

“Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal,” ütles rahandusminister Martin Helme uuringu tulemusi kommenteerides.

“Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaiseid konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada.”

Eelmise aasta sügisel rääkisid autovedajad Äripäevas, et aktsiisi langetusega on hiljaks jäädud. Samas leidus mõni, kes ütles, et hakkaks uuesti Eestis tankima. Näiteks Rain Transpordi juhataja Toomas Raud arvas, et aktsiisi langetamine on positiivne ja jätab transpordifirmadele rohkem raha. Teisalt tunnistas ta, et ilmselt on ettevõtte seisukohalt rahaline võit siiski väike ning arvestades sektoris valitsevat tugevat konkurentsi ei ole säästetav raha kindlasti piisav, et sellest saaks suuri investeeringuid teha.

Uuringu põhjal näevad maanteetranspordi ettevõtted peamiste äritegevuse takistustena veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning valmistavad peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärade takistavat mõju tõid enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.

Takistavate tegurite pingereas järgnevad liialt kallis tööjõud, mis on teistest enam probleem suurematele ettevõtetele, ning liialt kõrged kütuse hinnad maailmaturul. Samas nimetasid ettevõtted arvestataval määral, kuid vähem tööjõu puudust. See on teravam probleem peamiselt rahvusvahelistele vedudele keskendunud ettevõtete jaoks.

Läti, Leedu ja Poola pressivad peale

Viimastel aastatel suurenenud teiste riikide sõidukite osakaal Eesti sisevedudel on maanteetranspordi ettevõtete hinnangul loonud ebaõiglase konkurentsipositsiooni. Seda ei ole riik ettevõtete hinnangul piisavalt kontrollinud ega pidurdanud. Eestist väiksema kulubaasi – näiteks soodsama hinnaga tööjõu, kütuse, kindlustuse – juures on lähiriikide Läti, Leedu ja Poola teenusepakkujate hulk suur ning see surub veosehindu alla ja Eesti ettevõtteid turult välja.

Äritegevust takistava tegurina nimetas küsitlusele vastanud ettevõtetest liiga kõrgeid kütuseaktsiisi määrasid 86 protsenti. Kolmveerand vastanutest pidas diislikütuse aktsiisimäära langetamist potentsiaalselt tõhusaks äritegevust toetavaks meetmeks. Diislikütuse lõpptarbimisest Eestis 89 protsenti moodustab ettevõtete tarbimine, sellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtete tarbimine. Eesti ettevõtete välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ning veerand Lätis.

Kui Eestis vähendataks diislikütuse aktsiisimäära ja hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis valdav enamik Lätis tankivatest ettevõtetest muudaks oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Täielikult tooks tankimise Eestisse pigem väiksemad ettevõtted ning need, kellel on rohkem vedusid Eestis.

Läti tasemele alandamisest ei piisa

Kui diislikütuse aktsiisimäära langetada Läti tasemele, tangiks veoettevõtete autod uuringu järgi Lääne-Euroopa suunal teostatavate vedude jaoks diislikütust jätkuvalt eelkõige Leedus. Seetõttu toetaks tankimise Eestisse naasmise eesmärki paremini aktsiisimäära viimine Leedu tasemele.

Aktsiisimäära langetus vähendaks Eesti riigi maksutulu, kuna selle tõttu tasuksid lõpptarbijad iga liitri ostetud diislikütuse pealt vähem aktsiisi ja käibemaksu. Eestis tangitava kütuse odavnemise tõttu vabaneks finantsressurss, mida veoettevõtted saaksid kasutada muude sisendite jaoks, näiteks palgatõusuks või uuema, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma autopargi soetamiseks ja mis toetaks maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimet.

Uuringu mootorikütuse hinna ja aktsiisi mõju kohta Eesti maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimele tellis rahandusministeeriumi ja viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusele vastas tänavu 3.–22. oktoobril kokku 306 ettevõtet, kelle kulud mootorikütusele moodustasid nende kogukuludest keskmiselt 42 protsenti. Sealjuures oli küsitlusele vastanud ettevõtete tarbitud kütustest 98 protsenti diislikütus. Sektor on kütuse suhtes väga hinnatundlik.

Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta.

Hääl: konkureerimiseks tuleb teha midagi uut

Alexela Grupi suuromanik Marti Hääl toonitas täna Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“, et poliitikud peaksid kaaluma diiselkütuseaktsiisiga mängimist, kuid hoopis niipidi, et seda kütust kasutataks vähem ja gaasilisi kütuseid rohkem.

Hääl tõdes, et mõistab diisliaktsiisi langetamist ootavaid logistikaettevõtjaid, kes peavad toime tulema palgaralliga ja samal ajal püsima konkurentsis naaberriikide vedajatega, kes saavad täita enda paaki madalama aktsiisiga kütusega. „Samas on Eesti vedajatel ainus võimalus Leedu ja Poola pressingust välja tulla nii, et nad teevad midagi täiesti teistmoodi,“ ütles Hääl. „Meil on kaks varianti: kas me ei tee mitte midagi või astume jõulise sammu edasi, kuni meil tuleb uus tehnoloogia, mis võimaldab teha veelgi suurema sammu,“ selgitas Hääl. Tema sõnul on sellest arusaanud ka Volvo, Scania, Iveco ja teised suured veokite tootjad, kes lähiaastail on toomas välja uusi LNG-veokeid.

Hääle sõnul on kasvamas surve vedelkütuste hülgamiseks ka Euroopa Komisjoni poolelt, mille uus komisjoni juht on rohelise maailmavaate propageerija Ursula von der Leyeni. „Tema missioonipöördumises oli must-valgelt kirjas, et gaas ja LNG hakkavad mängima suurt rolli kliimaeesmärkide täitmisel,“ sõnas Hääl.

Tema sõnul peavad poliitikud tegema esimese sammu ja murdma riigikogu koridorides kokkulepitud mootorikütuste aktsiisipoliitika. „Maagaasi aktsiis peaks olema jämedalt öelda 10% diisliaktsiist. See proportsioon peaks jääma paika,“ leidis Hääl. „Nii kui poliitikud hakkavad sellega mängima, siis on tulemus see, et me ei saavuta kliimaeesmärke ja kohalikud vedajad panevad pillid kotti ja SKTst kaob nende pakutud lisandväärtus,“ arvas Hääl.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960