22. novembril selgusid Kuremaa lossis toimunud Viljelusvõistluse lõpuseminaril meie tänavused parimad teraviljakasvatajad.
- Parimad viljakasvatajad. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Viljelusvõistlust peeti sellel aastal Eestis juba viieteistkümnendat korda – põhjus väikest juubelit tähistada ja ajaloost kokkuvõtteid teha. Viieteistkümne aasta jooksul on osalenud võistlusel 125 taimekasvatajat. Keskmisena aastas 19 ning kõige enam 38 aastal 2015 ja 2019. Põuasel 2018. aastal oli vaid 11 võistlejat.
Sellel aastal oli tähtajaks, maikuu lõpuks, registreeritud viljelusvõistlusele 63 põldu. See on läbi ajaloo teine suurim arv, vaid taimekasvuks väga soodsal aastal 2015 oli registreerimine veelgi aktiivsem. Kuna kohtunike tööde maht oleks kujunenud liialt suureks, siis sai kehtestatud piirang, et ühelt võistlejalt ei võetud arvestusse mitte üle kahe põllu. Taoliselt siis kujuneski välja, et lõplik saak määrati 51 põllult, sealjuures erinevate kultuuride kaupa: 17 nisu, 15 rapsi, 10 otra, 8 rukist ja 1 hernepõld.
Varasematel aastatel võisteldi kahes erinevas kategoorias: kõrgeim saagikus ja parim tulukus. Viimasel neljal aastal on iga kultuuri parimad selgitatud kolme näitaja kogusummana: saagikus, saagi kvaliteet ja tulukus.
Saagikuselt oli tänavune aasta väga soodus rukkile. Lausa neli võistlejat ületasid senist Ahti Aruksaare viljelusvõistluse saagirekordit 10,8 t/ha aastast 2017: Raido Allsaar (12,1 t/ha), Ahti Aruksaar (11,2 t/ha), Märt Mölter (11,2 t/ha) ja Ants-Endel Sõrra (11,1 t/ha).
Ületati ka nisu senine saagirekord 10,7 t/ha aastast 2015 kolme võistleja poolt: Sven-Eri Lohu (11,9t/ha), Argo Must (11,1 t/ha), Jaak Soosaar (10,9 t/ha).
Parimad arvestuslikud tulukused saadi erinevaid kultuure võrreldes traditsiooniliselt talirapsiga: 644 - 1153 EUR /ha. Kõrgeima tulukuse saavutas Udo Jüriaado Tartumaalt.
Kolme näitaja summana osutusid selle aasta erinevate kultuuride kasvatamisel parimateks:
•Raps - Andre Randoja, Aaspere Agro, Lääne-Virumaa
•Nisu - Argo Must, Koolimaa talu, Põlvamaa
•Rukis - Ahti Aruksaar, Viljameister OÜ, Tartumaa
•Oder - Argo Must, Koolimaa talu, Põlvamaa
Kaeraga fikseetiti vaid ühe põllu tulemus, mis oli 8 t/ha ja selle saagi sai Erki Oidermaa. Võistlust seetõttu ei toimunud, kuid selle tulemusega kordas ta senist viljelusvõistluse saagirekordit.
51 fotot
- Viljelusvõistluse lõpuseminar Kuremaa lossis. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus
MIS ON MIS - Viljelusvõistlus
Viljelusvõistlus on unikaalne taimekasvatuse parimate kogemuste vahetamise vorm, mille eesmärgiks on innustada põllumehi katsetama uusi viljelustehnoloogiaid, sorte ja tooteid. Võistlusel panevad taimekasvatajad proovile oma oskuse planeerida erinevate põllumajandussisendite kasutamist ja põllutöid. Samas ka julguse katsetada midagi uut, et jõuda veelgi efektiivsemate taimekasvatusmeetodite, suuremate saakide ja loodussõbralikemate võtete tasemele. Kui Eesti muldasid ja ilmastikutingimusi peetakse üldjuhul sellisteks, mis Lääne-Euroopaga võrdseid saake ei võimalda, siis just Viljelusvõistluse raames on ehedalt välja tulnud, et meiegi tingimustes on võimalik saavutada ligilähedaselt samaväärseid tulemusi.
Margus Ameerikas, Baltic Agro ASi arendusdirektor
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?