• 14.01.20, 11:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üle poole Eestimaast taas kaetud värskete ortofotodega

Maa-amet avaldas oma 30. tegevusaasta künnisel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast hõlmates suuremad asulad ja lõunapoolse osa. Ortofotod on tehtud 2019. aasta kaardistuslendudel kogutud materjali põhjal ja neid saab vaadata Maa-ameti geoportaalis.
Pildistatud ala.
  • Pildistatud ala.
  • Foto: Maa-amet
„Maa-amet tähistab tänavu oma 30. tegevusaasta täitumist. Tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet pidevalt tõusnud,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjalina ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi,“ lisas Tiits.
Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud jne.
Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduses või WMS-teenuses. Need on saadaval ka avaandmetena.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit.
  • Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit.
  • Foto: Maa-amet
Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.
•10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Tallinn ja suur osa Harjumaast (Keila, Saue, Harku, Keila-Joa, Klooga, Kiili, Vaida, Aruküla, Raasiku, Luige, Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Assaku, Kangru, Tabasalu jt), Tartu, Pärnu, Sillamäe, Kunda, Rakvere, Aseri, Haljala, Väike-Maarja, Jõgeva, Mustvee, Järva-Jaani, Tapa, Paide, Türi, Kuusalu, Kehra, Kohila, Rapla, Märjamaa, Haapsalu, Kärdla, Paldiski, Loksa.
•16-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Püssi.
•20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab lõunapoolset osa Jõgevamaast, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Valgamaad ja idapoolset osa Viljandimaast.
•25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Saaremaad, suuremat osa Pärnumaast ja läänepoolset osa Viljandimaast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele