Dimediumi sümpoosion: nagu ikka – terve looma nimel!

Kahekümneneljandat korda kogunesid Tartus piimakarjakasvatajad Dimediumi sümpoosionile. Avasõnades rõhutas ettevõtte nõukogu esimees Kadri Kullman, et aega ei jagu ja sestap tuleb oma valikud ja otsused targalt teha ja minna (digi)ajaga kaasa. Palju uusi tuuli puhub ka piimakarjakasvatuses.

Dimediumi XXIV aastasümpoosion.  Foto: Dimedium AS

Aeg lendab, pidevalt ollakse muutuste keerises. Kullman tõi sümpoosioni avasõnades näiteid erinevatest ajastutest, inimese rollist ja kohanemisvõimest kõige uuega, kuni praeguse digiajani välja. „Nüüd oleme sealmaal, et päriselu ongi digiaeg. Kuigi meil aidatakse tänu tipptehnoloogiale nii paljusid töid kergemalt ära teha, siis ikka on tunne, et aega ei ole. Samamoodi oli ju ka kiviajal – meie vajadused ei ole muutunud, me oleme ikka samasugused. Aga mis saab edasi? Kas peame keskenduma digimaailma pakutavale, kas saame võtta endale lemmikloomaks näiteks robotkoera,“ arutles Kadri Kullman. Nende mõtetega kutsus ta osalejaid kuulama ja kaasa mõtlema päevale, mis keskendus digimaailmale ja tulevikule.

KÜSIMUS OSALEJATELE: Millega seostad sõna Dimedium?

Avatud suhtlemine, looma parim sõber, tark farm, terve looma nimel, inimesed, ravimid, sõbralikkus, parim teenindus, oskused, innovaatiline, ühe kõne kaugusel, rõõm – need olid mõtted, millega sümpoosionil osalejad Dimediumit kirjeldasid.

Häid sõnu kogunes sülemitäis.

Päeva peaesinejana sai sõna praktik, Ameerikas asuva Rockland Dairy LLC piimafarmi juhataja Wiebe Dijkstra. Ettevõttel on 3 farmi, kahes on piimakari ja kolmandas noorloomad. Peamine tegevus toimub Wisconsini’s, Random Lake'is.

Wiebe Dijkstra sõnul on ta meeldivalt üllatanud meie maast, piimafarmidest, millest mõnda tal on õnnestunud külastada ja toimunud päevast ning ta arvas, et farmide automatiseerimise teemal on Eesti farmerid väga heal tasemel ja ega tal väga midagi uut õpetada ei olegi, pigem jagada omi kogemusi ja mõtteid. „Rockland Dairy LLC on asutatud nelja perekonna poolt ja meie ajalugu sai alguse 2015. aastal. Meil on 3200 piimalehma ja 2100 noorlooma. Peale kuut kuud sõidavad noorloomad Random Lake'ist eemale, meie mullikafarmi Põhja-Dakotasse, kus on tunduvalt madalamad pidamiskulud ning see on suur kokkuhoid meie loomade arvu juures,“ tutvustas Wiebe Dijkstra oma tegemisi. „Piimakari on meil jaotatud kahe farmi vahel, ühes on üle 1900 looma ja ülejäänud siis teises. Loomad püsivad karjas neli aastat, 3 laktatsiooni. Töötajaid on farmis kokku 50 ringis.“

Kindlasti ei saa pidada edukat piimafarmi kui sa ei otsi uusi tehnoloogilisi lahendusi, sõnas Dijkstra. „Kui farmer hakkab oma farmi moderniseerima, siis tekivad küsimused: mis on selle töö eesmärk, miks, millal ja kellele me seda teeme, kuidas toimime kui ei suju nii nagu planeerisime, kas meil on ressursse, kas meil on abijõude? Üks asi on ka see, kui tipptasemel me soovime oma farmi moderniseerida,“ püstitas ta küsimusi, millele peaks enne farmi uuendamist ja tehnoloogia soetamist kindlasti mõtlema.

Ettevõtja sõnul võib olla ka hoopis nii, et asja ajab ära vana ja lihtne tööriist, iga kord ei vajatagi uut tehnikat. Näiteks kirjutavad nad veel käsitsi poegimisandmeid, sest see on end kõige paremini õigustanud. Kui loomad sünnivad, siis koos kõrvaaukude tegemisega võetakse neilt ka vereproov, millest tehakse geeniuuring. Uuringu tulemuse põhjal valivad nad oma karja loomad ja need loomad mis nende nõudmistele ei vasta, need loomad nad müüvad. „Selle geenitesti ja automatiseertud söötmislahenduse Feed R Meter kasutuselevõtt on taganud meile selle, et me oleme saavutanud kõrgema massi-iive, oleme langetanud esmaspoegimisaega 23 kuu peale keskmiselt, meie loomade keskmine lüpsmatuleku vanus on natuke alla 22 kuu ja näiteks ei esine meie vasikatel peaaegu üldse kõhulahtisust,“ tõi farmer näiteid.

Wiebe Dijkstra rääkis lahti põhilised tegevused, mida nad oma farmis igapäevaselt teevad, enamus neist on muidugi samad, mis meiegi farmides, aga on ka mõned erandid. Näiteks kaaluvad nad oma loomi tihti, ka on neil kasutusel uuenduslikke ravimisviise ja diagnostikat, millest mõnda lahendust nad alles katsetavad, näiteks akustilist suruõhuravi (n-ö kõrgsurveravi). Viimast varianti kasutades, neil loomadel keda ravitakse, piimatoodang ravi ajal ei lange vaid pigem tõuseb. Hetkel farmer ei tea, mis oleks selle investeerigu hind, tal on lihtsalt võimalik seda uut meetodit kasutada. Ka plaanib ta Qscout nimelist masinat enda farmi soetada, see on küll kallis seade, aga see seade annab näiteks väga häid tulemusi mastiidid tuvastamisel.

Karja juhitakse Rockland Dairy farmides Boumatic SmartDairy karjahaldustarkvara abil. Töötajatele on jagatud laiali mobiilid, mida nad siis mugavalt kasutada saavad, saades sealt tööülesanded ja lisategevused saab samuti sinna jooksvalt sisestada. „Oluline on see, et kõigile osapooltele jookseks kokku sama info farmis toimuva kohta ja et neid andmeid saaks võtta välja ja ka lihtsate graafikutena, mis annavad hea ülevaate karjas toimuvast pikemas perspektiivis,“ rääkis Dijkstra ja rõhutas, et info peab jõudma otsustajateni kiirelt võimaldamaks kiirete otsust tegemist.

Kõige enam kasu saab farmer söödatarkvarast, mille kasutamine annab täpse ja ühtlase ratsiooni ning ka märkimisväärse kokkuhoiu - sööda maksumus on 35–55% ettevõtte kuludest. Ratsioone saab sisestada mugavalt ja erinevaid, programm annab ka tehtust hea ülevaate, tuues välja anomaaliad. Farmis on kasutusel eelmise aasta lõpus soetatud söödamikser Triolet Mixer Wagon, mahutavusega 40m3, see segab hästi ja 0,7 kilo saadi keskmiselt selle kasutusevõtul piimatoodangu tõusu looma kohta.

Aga peenest tarkvarast ei ole kasu, kui tööd valesti tehakse. Seda just siloteo ja -hoidlate juures, kus tööprotsessid peavad olema selged ja tuleb söödaohutusreegleid jälgida. Ka pööras Wiebe Dijkstra oma ettekandes rõhku loomade hügieenile ja heaolule farmis. Ning ka turvalisus on teema, näiteks on ranged nõuded loomade ravimiruumile, kuhu iga töötaja sisse ei saagi.

Tuleviku kohta lausus Dijkstra et, esmalt on tal plaanis leida lahendus kallite mikrosöötade ja -lisandite andmiseks ehk leida farmile sobiv mikrosööda mikserilahendus ja ka kaalub ta oma söödatarkvara väljavahetamist paindlikuma vastu. Veel näeb Wiebe Dijkstra, et ka suurfarm tuleb viia üle robotlüpsile.

Teise külalisesinejana astus lavale NEDAP Identification Systems’i konsultant Elles Leijdekkers, kes käis Eestis esinemas ka möödunud sügisel toimunud EPA messil ning on meie piimatootjatele juba tuttav. Leijdekkers rõhutas samuti seda, et maailmas on kujunenud trendiks see, et farmid muutuvad järjest suuremaks, samas tööjõudu jääb palju vähemaks, ehk farmid peavad olema targalt automatiseeritud. „Töö on kindlasti muutunud järjest kergemaks, aga läbi tehnoloogia saame me ka koguda erinevaid andmeid. Nüüd on küsimus selles, kuidas me oskame neid andmeid kasutada,“ rääkis Elles Leijdekkers.

Ta rääkis lahti NEDAPi karjajälgimissüsteemi võimalused, aga neist saate lugeda meie veebruari kuu erilehest.

Dimediumi sümpoosion. Fotod: Meelika Sander-Sõrmus  

Neidi Puur, Helle Sild, Kätlin Saavan, Sven Saal, Arne Tuhkur ja Marko Vilu Dimeediumi meeskonnast esitlesid päeva teises pooles toimunud Tark Farm Show’l parimaid tooteid: kuidas võtta söödaproove kasutades selleks loomasööda analüsaatorit NIR, miks ja kuidas kasutada Draminski ultraheliseadet, kuidas karja tervist seirata ja inna avastada Alta CowWatch anduriga, kuidas toimib DairyComp 305 karjahaldustarkvara, mis on uut Urbani tootesarjas vasikatele ja miks peaks eelistama ColoQuick ternespiima halduslahendusi.

Päeva viimase ettekande tegi Eesti e-residentsuse programmi endine juht, idufirma Pactum kaasasutaja, tiitli Maailma silmapaistvaim noor 2019 pälvinud Kaspar Korjus, kes arutles milline saab olema meie tulevikuühiskond ja IT-lahendused mis meile tulevikus tavapäraseks võivad saada.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79