Kindlasti ei saa pidada edukat piimafarmi kui sa ei otsi uusi tehnoloogilisi lahendusi, sõnas Dijkstra. „Kui farmer hakkab oma farmi moderniseerima, siis tekivad küsimused: mis on selle töö eesmärk, miks, millal ja kellele me seda teeme, kuidas toimime kui ei suju nii nagu planeerisime, kas meil on ressursse, kas meil on abijõude? Üks asi on ka see, kui tipptasemel me soovime oma farmi moderniseerida,“ püstitas ta küsimusi, millele peaks enne farmi uuendamist ja tehnoloogia soetamist kindlasti mõtlema.
Ettevõtja sõnul võib olla ka hoopis nii, et asja ajab ära vana ja lihtne tööriist, iga kord ei vajatagi uut tehnikat. Näiteks kirjutavad nad veel käsitsi poegimisandmeid, sest see on end kõige paremini õigustanud. Kui loomad sünnivad, siis koos kõrvaaukude tegemisega võetakse neilt ka vereproov, millest tehakse geeniuuring. Uuringu tulemuse põhjal valivad nad oma karja loomad ja need loomad mis nende nõudmistele ei vasta, need loomad nad müüvad. „Selle geenitesti ja automatiseertud söötmislahenduse Feed R Meter kasutuselevõtt on taganud meile selle, et me oleme saavutanud kõrgema massi-iive, oleme langetanud esmaspoegimisaega 23 kuu peale keskmiselt, meie loomade keskmine lüpsmatuleku vanus on natuke alla 22 kuu ja näiteks ei esine meie vasikatel peaaegu üldse kõhulahtisust,“ tõi farmer näiteid.
Wiebe Dijkstra rääkis lahti põhilised tegevused, mida nad oma farmis igapäevaselt teevad, enamus neist on muidugi samad, mis meiegi farmides, aga on ka mõned erandid. Näiteks kaaluvad nad oma loomi tihti, ka on neil kasutusel uuenduslikke ravimisviise ja diagnostikat, millest mõnda lahendust nad alles katsetavad, näiteks akustilist suruõhuravi (n-ö kõrgsurveravi). Viimast varianti kasutades, neil loomadel keda ravitakse, piimatoodang ravi ajal ei lange vaid pigem tõuseb. Hetkel farmer ei tea, mis oleks selle investeerigu hind, tal on lihtsalt võimalik seda uut meetodit kasutada. Ka plaanib ta Qscout nimelist masinat enda farmi soetada, see on küll kallis seade, aga see seade annab näiteks väga häid tulemusi mastiidid tuvastamisel.
Karja juhitakse Rockland Dairy farmides Boumatic SmartDairy karjahaldustarkvara abil. Töötajatele on jagatud laiali mobiilid, mida nad siis mugavalt kasutada saavad, saades sealt tööülesanded ja lisategevused saab samuti sinna jooksvalt sisestada. „Oluline on see, et kõigile osapooltele jookseks kokku sama info farmis toimuva kohta ja et neid andmeid saaks võtta välja ja ka lihtsate graafikutena, mis annavad hea ülevaate karjas toimuvast pikemas perspektiivis,“ rääkis Dijkstra ja rõhutas, et info peab jõudma otsustajateni kiirelt võimaldamaks kiirete otsust tegemist.
Kõige enam kasu saab farmer söödatarkvarast, mille kasutamine annab täpse ja ühtlase ratsiooni ning ka märkimisväärse kokkuhoiu - sööda maksumus on 35–55% ettevõtte kuludest. Ratsioone saab sisestada mugavalt ja erinevaid, programm annab ka tehtust hea ülevaate, tuues välja anomaaliad. Farmis on kasutusel eelmise aasta lõpus soetatud söödamikser Triolet Mixer Wagon, mahutavusega 40m3, see segab hästi ja 0,7 kilo saadi keskmiselt selle kasutusevõtul piimatoodangu tõusu looma kohta.
Aga peenest tarkvarast ei ole kasu, kui tööd valesti tehakse. Seda just siloteo ja -hoidlate juures, kus tööprotsessid peavad olema selged ja tuleb söödaohutusreegleid jälgida. Ka pööras Wiebe Dijkstra oma ettekandes rõhku loomade hügieenile ja heaolule farmis. Ning ka turvalisus on teema, näiteks on ranged nõuded loomade ravimiruumile, kuhu iga töötaja sisse ei saagi.
Tuleviku kohta lausus Dijkstra et, esmalt on tal plaanis leida lahendus kallite mikrosöötade ja -lisandite andmiseks ehk leida farmile sobiv mikrosööda mikserilahendus ja ka kaalub ta oma söödatarkvara väljavahetamist paindlikuma vastu. Veel näeb Wiebe Dijkstra, et ka suurfarm tuleb viia üle robotlüpsile.
Teise külalisesinejana astus lavale NEDAP Identification Systems’i konsultant Elles Leijdekkers, kes käis Eestis esinemas ka möödunud sügisel toimunud EPA messil ning on meie piimatootjatele juba tuttav. Leijdekkers rõhutas samuti seda, et maailmas on kujunenud trendiks see, et farmid muutuvad järjest suuremaks, samas tööjõudu jääb palju vähemaks, ehk farmid peavad olema targalt automatiseeritud. „Töö on kindlasti muutunud järjest kergemaks, aga läbi tehnoloogia saame me ka koguda erinevaid andmeid. Nüüd on küsimus selles, kuidas me oskame neid andmeid kasutada,“ rääkis Elles Leijdekkers.