Autorid: Mait Kraun, Põllumajandus.ee • 30. jaanuar 2020

Piimapulbrite hinnad tõusid mullu 30 protsenti, sest Aasia nõudlus püsis tugev ning tootmise kasv oli aeglane. Hiinas leviv katk kergitas sealiha hinda enam kui 40 protsendi võrra. Rapsiseemned kallinesid 12 protsenti, sest toodang oli väike.

Nisul mullu väga hästi ei läinud, sest hinnapõhi jäi saagikoristuse aega ning turg oli väga volatiilne, mis tegi müügiotsused põllumeeste jaoks keeruliseks. Maisi hinnad langesid mullu tublisti, sest globaalne toodang oli suur.

Nisu jaoks oli mullu heitlik aasta

Nisuhinnad alustasid eelmist aastat küllaltki kõrgelt tasemelt. Venemaa ekspordihinnad olid tõusmas ning tunamullu Euroopat tabanud põualaine mõjutas jätkuvalt turgu. USAs hakkasid hinnad veebruaris aga kiiresti langema, mis tiris kaasa ka Euroopa turu.

Veebruari keskpaigaks olid nisuhinnad langenud poole aasta madalaima tasemeni. “Hinnaliikumine oli väga brutaalne ning keegi ei osanud seda oodata, sest Prantsusmaa nisu on muutunud konkurentsivõimelisemaks,” kommenteeris toona üks kaupleja Reutersile.

Kevadeks oli selge, et tootmine saab olema palju suurem kui eelmisel hooajal. Samuti läks ELi riikidel eksporditurgudel kehvasti, sest konkurents oli suur. Varasemalt olid kauplejad ja tootjad oodanud, et eksport peaks kevadel elavnema. Seda aga ei juhtunud ning langus süvenes.

Hinnapõhi saabus septembri alguses

Mai teisel nädalal langes nisu viimase aasta madalaima tasemeni teatas Strategie Grains, et nisu- ja odrahindadel enam langusruumi ei ole. Analüüsifirmal oli õigus, sest samal nädalal jõudsid hinnad põhja. Järgmise kahe nädalaga kallines nisu ligi 9 protsenti. Samas hoiatati, et varud ja toodanguootused on suured ning pikaajaliselt võib see turgu survestama hakata.

Juuni alguses algaski uus langus, mis kestis kuni septembrini. Seejärel hakkasid hinnad jälle tõusma, sest ekspordinõudlus paranes ning Musta mere piirkonnas segas kehv ilm tootmist, mis kergitas sealseid hindu. Eksporti aitas turgutada ka nõrgenenud euro.

Aasta lõikes odavnes toidunisu hind kokku 3 protsenti ning aasta lõpuks maksis tonn 188,75 eurot.

Maisi hind langes aasta teises pooles järsult

Sarnaselt nisule oli see aasta ka maisi jaoks väga heitlik. Kui kevadel läks turul hästi, siis suve lõpus pani toodanguootuste kasv maisi kiiresti odavnema.

Maisi hind tõusis USAs juuni lõpuks viimase viie aasta kõrgeima tasemeni, mis toetas ka Euroopa hindu. Lisaks sellele vähendas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC) globaalse toodangu prognoose. “USA maisitoodang saab tänavu olema tunduvalt väiksem,” nentis Commonwealth Bank of Australia analüütik Tobin Gorey toona.

Suve lõpus langesid hinnad aga järsult, sest USDA Ühendriikide külvipindala prognoos oli oodatust kõrgem. Maisifutuurid langesid samal päeval kuue aasta kiireimas tempos. Siis algas ka pikem langusperiood, mis kestis kuni aasta lõpuni.

Terve aasta lõikes odavnes mais kokku 2,3 protsenti, 172 euroni tonnist.

Rapsiseemnetel hea aasta

Rapsiseemnete jaoks algas aasta küllaltki negatiivselt. Hinnad kukkusid kiiresti, sest nõudluse poole pealt ilmus halbu uudiseid ning Prantsusmaa õliseemnete tootja Saipoli töötajad streikisid.

Samas oli juba aasta alguses teada, et 2018. aasta kehv ilm segas külvamist ning paljud põllumehed otsustasid teiste kultuuride kasuks. Seega oli oodata, et madalam tootmine hakkab hindu toetama.

Teraviljasektori assotsiatsioon Coceral prognoosis mai lõpus, et 2019. aasta Euroopa Liidu tootmine langeb viimase 10 aasta madalaima tasemeni. Saagikusele mõjus kehvasti ka erinevate kahjurite levik.

“Rapsiseemnete turul on väga kitsas olukord,” kirjutas USA põllumajandusministeerium oma aprillikuu raportis.

Lõpuks hakkas väiksem külvipindala kajastumas ka toodangus, mis pani hinnad ülejäänud aasta vältel kiiresti tõusma. Hinnad tõusid aasta lõikes kokku 12 protsenti.

Piimaturul erakordselt hea aasta

Piimatootjate jaoks oli mullune aasta väga positiivne. Euroopa Liidu piimatootmine oli 2018. aasta lõpus languses ning see mõjutas hulgimüügihindu positiivselt. Tootmine vähenes nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Hollandis.

Global Dairy Trade piimahindade indeks tõusis aasta alguses aga üheksa oksjonit järjest, esimene langus toimus oksjonil alles mais. GDT oksjonit korraldatakse iga kahe nädala tagant. Lisaks sellele oli Uus-Meremaa pakkumine piiratud ning Aasia nõudlus püsis tugev.

“Uue tsükli jaoks on tekkimas küllaltki head tingimused,” ütles ASB Banki põllumajanduse ökonomist Nathan Penny eelmise aasta veebruaris. “Tähtsaim on see, et pakkumise kasv jääb nõudluse kasvule alla.”

Nii ka läks ning hinnad jätkasid kasvu. Euroopa ja USA piimapulbrite varud vähenesid ning kardeti, et vähemalt ELis võivad need peagi otsa saada. “Viimati oli selline olukord ligi neli aastat tagasi,” ütles Daily Dairy raporti analüütik Sara Dorland märtsi lõpus.

Suvel olid piimahinnad surve all, sest Uus-Meremaa toodang hakkas taastuma. Samas püsis nõudlus tugev ning hinnad jätkasid mõne aja pärast tõusu. Aasta lõikes kallines kooritud piima pulbri hind 30 protsenti, 2590 euroni tonnist.

Või hinnatõus tegi tootjad ahneks

Võitootjate jaoks oli aasta aga kehv – piimahinnad tõusid, aga võihinnad langesid. Paljud töötlejad otsustasid 2018. aasta lõpus, mil hinnad olid väga kõrgel, piimast võid hakata tootma. Eeldati, et 2018. aasta puudujääk püsib ka 2019. aastal.

Selgus aga, et selle eeldusega olid võid tootma hakanud paljud. See tekitas ülepakkumise ning hinnad langesid aastaga kokku 26 protsenti, 3625 euroni tonnist.

Hiinas leviv seakatk täitis lihatootjate kukruid

Euroopa ja Eesti sealiha tootjate jaoks oli aasta positiivne, sest hinnad tõusid Hiinas levinud sigade Aafrika katku tõttu enam kui 40 protsenti.

Tõsi, aasta algas suure odavnemisega. USAs tõusis tootmine oodatust kiiremini ning sealsete futuuride hinnad langesid 10 aasta madalaima tasemeni. Ka Euroopas olid hinnad langustrendis ning aasta alguses maksis 100 kilogrammine S-karkass veidi üle 135 euro.

Sigade Aafrika katku puhang Hiinas hakkas kevadel aga hindu toetama. Suveks oli asi riigis juba väga tõsine ning sügiseks oli Hiina kaotanud 40 protsenti sigadest. See tekitas suure defitsiidi, mis pani hinnad üle maailma kiiresti tõusma.

ÜRO kirjutas mais, et maailma lihatootmine langeb 2019. aastal tõenäoliselt esmakordselt kahe kümnendi jooksul, mille peamise põhjusena toodigi välja katku levik. Selleks ajaks olid Euroopa hinnad mõne kuuga tõusnud ligi 30 protsenti. Tõsi, Eestis oli hinnatõus veidi tagasihoidlikum.

Hinnad jätkasid stabiilset kasvu ka aasta teises pooles. 2019. aastal kallines sealiha Euroopa Liidus kokku 42 protsenti. Tänu sellele püsisid ka linnuliha hinnad küllalti kõrgel tasemel.

Etanooli hinnatõus survestas suhkrut

Suhkrule mõjus aasta alguses survestavalt etanoolihindade tõus, mille tõttu otsustasid paljud töötlejad suhkruroost hoopis etanooli toota. Samas prognoosis analüüsifirma Sucden kevadel, et suhkru külvipindala langeb 2019. aastal 5 protsenti ning turg on hooajal poole miljoni tonniga defitsiidis.

Üldiselt olid fundamentaalsed faktorid toetavad ning suhkur hakkas augusti lõpus kallinema ning hinnatõus kestis aasta lõpuni. Terve aasta lõikes kallines suhkur umbes 5 protsenti.

Kakao hakkas aasta teises pooles kallinema

Kakao hindade jaoks algas 2019. aasta langusega. Kevadel kukkusid hinnad nelja kuu põhja, sest Elevandiluuranniku pakkumine oli suur. Hinnalangusele andsid hoogu fondid, kes panustasid edasisele langusele.

Enne suve hinnad veidi taastusid, sest varude maht hakkas langema. Sellele järgnes spekulatiivne ostmine. Turu fundamentaalsed näitajad olid jätkuvalt kehvad.

Hinnad hakkasid uuesti langema augustis, mille järel toimus taastumine. Aasta teises pooles toetasid hindu tugev nõudlus ning pakkumisega seotud probleemid. Aasta lõikes kallines kakao kokku 5,1 protsenti.

Kohvihinnad ajalooliselt madalal tasemel

Arabica kohvi hind langes kevadel viimase 13 aasta madalaima tasemeni, sest Brasiilia reaal odavnes ning turg oli hädas ülepakkumisega. Üks nael arabica kohvi maksis vahepeal 90,3 dollarisenti. Robusta kohvi langes mai keskpaigaks 9 aasta madalaima tasemeni.

Hinnad püsisid ka aasta teises pooles madalal tasemel. Robusta kohvi odavnes aasta lõikes kokku enam kui 15 protsenti.