Autor: Põllumajandus.ee • 31. jaanuar 2020

Seemneliidu missioon on edendada sertifitseeritud seemne tootmist ja kasutamist Eestis. Oleme uhked oma seemnekasvatajate üle, kes teevad tööd hingega, panustades endast kõik hea toodangu nimel. Seemne headuse mõõdupuuks on selle kvaliteedinäitajad – kindlaks määratud omadused, mida hinnatakse PMK laborites sertifitseeritavatest seemnepartiidest võetud proovide alusel. Eestis sertifitseeritud partiide näitajad on PMA veebilehel avalikus andmebaasis ning vaadates numbreid aastate lõikes saab öelda, et Eestis toodetakse järjest rohkem stabiilselt hea kvaliteediga seemneid.

Siiski tuleb ette ka vähem positiivseid kogemusi seemnete kvaliteediga. Lähiminevikust saab tuua näite, kus talirapsi seemne tärkamist jälgides märkas tootja, et idanevus oli jäänud oluliselt madalamaks kui sertifitseeritud seemnelt oodata võis. Teine põllumees avastas kaeraseemne pakendeid avades seemne hulgas silmaga nähtava tuulekaera olemasolu.

Kvaliteedi tagamiseks on üles ehitatud seemnete sertifitseerimise süsteem, mille raames tulevast seemet kontrollitakse nii kasvuajal kui peale koristamist laboris. Kontrollsüsteemi läbinud seemnetest osutub probleemseks kaduvväike osa. Harvadel juhtudel võib siiski mis tahes kategooria seemne puhul ette tulla, et tootja avastab külviks seemnepakendit avades puudujääke selle kvaliteedis.

Kuidas peaks toimima põllumees, kes avastab ostetud sertifitseeritud seemne mittevastuvuse nõuetele?

PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp: „Kui mittevastavus avastatakse esimese pakendi avamisel, siis võiks teised pakendid avamata jätta ning võtta ühendust PMA lähima seemnespetsialistiga, kes tuleb ja võtab kinnistest kottidest kontrollproovi (analüüsi tulemused kehtivad nende seemnepakendite kohta, millest proov võeti).

Seemne ostjale soovitame enne ostu uurida, mis saagiaasta seemet müüakse ning kui on tegemist üle kahe aasta seisnud seemnega, küsida müüjalt enne ostu idanevuse analüüsi tulemused. Eestis on nõue, et 2 aasta möödumisel peab sertifitseeritud seemnel määrama idanevuse uuesti, kuid mujalt EL riikidest sisse toodud partiide kohta see nõue ei kehti, mistõttu võiks ostja seda nõuda.

Kui mittevastavus avastatakse põllul (näiteks seeme ei idanenud piisavalt) ning lattu ei ole jäänud ühtegi kotti sellest partiist, siis ei saa seemne kvaliteeti määrata. Taimede paljundamise ja sordikaitse seadusega on ette nähtud nõuetele mittevastava seemne turustaja või importija vastutus. PMA ei kiirusta trahvi määrama, eelkõige võetakse ühendust seemne müüjaga, et selgitada välja mittevastavuse põhjus. Oluline on, et seemne ostja ja müüja jõuaksid mõlemaid osapooli rahuldava lahenduseni. Kui seeme pärineb teisest liikmesriigist, teavitatakse selle liikmesriigi pädevat asutust.“

Miks esineb selliseid probleeme sertifitseeritud seemnega, kui sertifitseerimise süsteem peaks kindlustama parima seemne kvaliteedi?

•Kõik kahjustajad pole keelatud

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et seemnete sertifitseerimisel on liigiti kindlaks määratud konkreetsed näitajad, mida tunnustamisel ajal põllul või analüüsimisel laboris hinnatakse. Nende alla on koondatud enamik konkreetse kultuuri kvaliteeti vähendada võivaid taimekahjustajaid - aga mitte kõik võimalikud nendest. Kui on teada, et kahjustaja ei vähenda seemne idanevust, ei ohusta otseselt saagi kvaliteeti ning on hilisemal ilmnemisel tõrjutav, ei pruugi see takistada sertifitseerimist isegi kui tuvastatakse selle olemasolu seemneproovis (ette nähtud määral). Täpsema info saab maaeluministri määrustest erinevate liikide seemnete tootmise ja turustamise nõuete kohta.

•Erinevates riikides erinevad nõuded

Mõlema eeltoodud näite puhul oli tegemist välisriigis kasvanud ning Eestisse sisse toodud seemnetega. Kuigi seemet ostvale Eesti tootjale on kehtestatud võimalikult kindlat kaitset pakkuvad tingimused, on soovitav mujalt pärit seemned enne külvi tähelepanelikuma pilguga üle vaadata. Tutvuda võib erinevate riikide seemnete sertifitseerimise nõuetega – võib olla, et Eestis terav probleem pole mujal aktuaalne ega hinnata seal ohtlikuks seemnete sertifitseerimisel.

•Seemnepartii ei pea olema 100% puhas teiste taimede seemnetest

Piia Puusepp selgitab: „Sertifitseerimise nõuded, mis on EL-is kehtestatud kõikidele liikmesriikidele direktiividega, on miinimumnõuded – sertifitseeritud seeme on harva 100% puhtuse ja idanevusega. Teraviljaseeme peab idanema vähemalt 85% ulatuses ja nõutud puhtuse määraks viimasel kategoorial on 98%, mis tähendab, et 2% võib partiis olla inertset lisandit ja teiste taimede seemneid. Siiski kehtib teiste taimede seemnetele tükiviisiline esinemise määr (näiteks odra 500g seemneproovis võib olla maksimaalselt 7 teise teraviljaseemet ja 3 umbrohuseemet või vastupidi; põldrõika seemneid võib proovis olla vaid 3 ja tuulekaera 0).

Tuulekaera 0-tolerants kehtib Põhja- ja Baltimaade ja Maltal – nendes riikides tuulekaeraga saastunud seemnepõldu ei tunnustata ning seemneproovis ei või esineda ühtegi tuulekaera. Ülejäänud EL riikides on reegel, et kui üks tuulekaera seeme leitakse ühes proovi osas (500g), vaadatakse üle teine pool (500g) ning kui seal tuulekaera ei leidu, võib partii sertifitseerida. Seetõttu nõuavad tuulekaera 0-tolerantsi riigid, et mujalt saabuva seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis näitab, et tuulekaera ei leitud põllul või kui leiti, siis on tehtud 3kg seemneproovi analüüs tuulekaera tulemusega 0.“

•Võõraste kahjurite sissetoomine

Pikema kogemusega põllumehed teavad rääkida, et paljuski kõrge välismaise seemne osakaalu, aga lisaks kliimamuutuste tõttu võime Eestis täna kohata taimekahjustajaid, mida või keda veel ei tundnud kümne aasta eest (näiteks oa-teramardikas, mis saabus külviseemnetega Lõuna-Euroopast ja on leidnud siin sobiva kasvukeskkonna just viimastel aastatel soojemate ja kuivemate ilmadega). Muidugi on seemneid/sorte/liike, mida polegi võimalik Eestis toota või on kohapealsed kogused ebapiisavad ja tuleb igal juhul sisse tuua. Uute Taimetervise määruste rakendamisega on ametiasutusted teinud olulisi pingutusi, et pakkuda kaitset erinevatele piirkondadele omaste kahjustajate levimise vastu muudele aladele.

•„Tõde tõuseb alati pinnale“

See Iiri vanasõna kehtib vähemasti tuulekaera puhul – tuulekaera seeme on õigest kraamist kergem ja tõuseb transpordi ajal seemnekotis kergelt rappudes ülespoole. Sama juhtub mitmete umbrohu seemnetega. Pakendit avades jälgi kõigepealt pealmise kihi välimust!

•Innovaatilisus jälgides teiste kogemusi

Seni proovimata asjade katsetamine, uute sortide või liikide lisamine oma külvikorda, uuendusmeelsus annavad tänastes konkurentsitingimustes tugevaid eeliseid. Uut proovides tasub alati kõrva taha panna teiste varasemaid kogemusi, sortide puhul aretajate soovitusi parima külviaja, kasvatuse eripärade osas jne Nõnda võib üle saada seemnete sellistest omapäradest, mis küll sertifitseerimist ei takista, aga võivad mingil moel mõjutada seemnest taime arenemist.

•Seemneproovide võtmine ja analüüs

Kõige täpsema pildi seemne seisundist annab ikka korrektse tehnikaga õigel ajal võetud ja nõuetekohaselt analüüsitud seemneproov. Loomulikult lasub vastutus turustatava seemne eest müüjal, aga pange ka ostjana tähele analüüsi vastuseid, vajadusel nõudke värsket proovi. Eestis pakendatud seemnete etiketid on PMA juhendusel varustatud lisaks rahvusvaheliselt nõutud infole ka andmetega seemne puhtuse, idanevuse ning 1000 tera massi kohta ning proovivõtmise aja infoga, mis näitab, millal idanevust on analüüsitud – esmase teabe saate otse etiketilt!

Ametliku proovivõtja õiguste saamiseks tuleb läbida koolitus ISTA (Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon) akrediteeritud labori juures (Eestis PMK Seemnekontrolli labor). Uus algkoolitus algamas 2020 kevadel – huvilised peaksid kindlasti jälgima avalikku informatsiooni või Seemneliidu Facebooki lehte täpsema info saamiseks.

Igale probleemile leidub lahendus

Seemneliidu liikmete hulgas oleme alati arutanud probleeme avatult. Murede korral võta ühendust juhtumi osalistega ning teavita PMA-d ette nähtud korras. Hea oli näha eespool mainitud juhtumite puhul, kuidas osapooled igati koostööd tegid, et jõuda parimate lahendusteni.

Seemneliidu kui organisatsiooni väärtusteks on usaldus ja kontroll – märksõnad, mis meie jaoks tähistavad seemnesektori alustalasid. Teame, et saame usaldada oma kogemustega liikmete tööd ja toodangut, ühtlasi jagame infot, kuidas kontrollida oma tarbeks toodetud või sertifitseeritud seemneid enne külvi kindlustamaks, et Eesti põldudele saab alati külvatud parima kvaliteediga sisend.

Eesti Seemneliidu tegevjuht Karen Rätsep