Riigikogu maaelukomisjon otsustas luua Eesti põllumajandustootjatele võimaluse saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel.
- Maaelukomisjon loob võimaluse saada suuremat põllumajanduslikku abi. Foto: Pixabay
„Põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on oma suhteliselt lihtsa reeglistiku tõttu sageli sobivaimaks õiguslikuks võimaluseks abi andmisel näiteks olukordades, kus EL-i riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada,“ ütles maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm. Ta selgitas, et peamiseks piiranguks vähese tähtsusega abi puhul on see, et selle andmine on seotud EL-i õiguses kindlaksmääratud ülemmääraga, mille ulatuses tohib põllumajandustootjat toetada. Lisaks on ülempiir sätestatud ka liikmesriigile antava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusumma kohta.
Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul muutub ka väljamakstava toetuse kogusumma. „Tõstame maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonile eurole senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta,“ märkis Kruuse. Ta lisas, et eriti on see tähtis kriisiaegadest ülesaamiseks. Ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi jääki kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist.
2019. aasta märtsis jõustus EL-i määrus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille tulemusel tõusis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 eurole ja Eesti riigile kehtestatud ülempiir seniselt 8 110 000 eurolt 11 375 375 eurole. Mõlemad määrad on 3 aasta kohta. Need kõrgemad määrad hakkasid Eestis kehtima otsekohalduvana tulenevalt EL-i õigusest.
EL-i määrus annab liikmesriikidele aga täiendavalt võimaluse ettevõtja ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta – ettevõtja ülemmäära 25 000 eurole ja riigi ülempiiri 13 650 450 eurole kolme aasta kohta. Nende kõrgemate määrade rakendamine on aga Euroopa Liidu õiguses jäetud liikmesriikide endi otsustada.
Maaelukomisjon otsustas saata valitsuse 18. detsembril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 19. veebruaril.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.