Bergi innovatsioonipreemia läks Väätsa Agrole

14. veebruaril kogunesid rukkikasvatuse ja –ajaloo austajad Sangastes, et ühiselt tähistada Eesti rukkisordi ’Sangaste’ looja krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 175. sünniaastapäeva ja selle piduliku ürituse raames välja kuulutada tänavune Bergi nimelise innovatsioonipreemia võitja.

Margus Muld Bergi preemiat vastu võtmas.  Foto: Vahur Kukk

„Krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia asutasid 2017. aastal Maaeluministeerium, toonane Sangaste Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts,“ rääkis Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Bergi nimelise innovatsioonipreemia eesmärk on tunnustada maamajandussektori edendajaid Eestis, kelle tegevuse tulemusena on loodud uuenduslikke tooteid ja teenuseid või kelle tegevus innustab kasutama innovaatilisi lahendusi ja praktikaid.“

TASUB TEADA

Aasta 2020 on rukkiajaloo mõistes oluline sest:

•Krahv Friedrich G.M. von Berg 175

•Talirukkisort ´Sangaste´ 145

•Eesti Rukki Selts20

Veidi ajaloost. 2019. aasta innovatsioonipreemia omistati projektile „Muldade kasutussobivuse kaardirakendus“. Selle autoriteks olid Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas. Aasta varem pälvis sama tunnustuse kodumaise sojaoa ’Laulema’ aretamine aretajate Maia Raudseping, Enn Kaljo ja Lea Narits poolt.

Tänavu oli üles antud viis projekti:

- Ardi Asten Asteni Mesindus OÜst oli võistlusele üles andnud uuenduslikud mesindusseadmed väikemesinikule. Esimene neist oli oblikhappe auruti parasiitlest Varroa destructor tõrjeks ja teine kaanetiste sulatuskast. Viimane eraldab mee kaanetisest, sulatab kaanetisvaha, sulatab vaha vanadest kärgedest ning vedeldab kristalliseerunud mett. Komplektis on vahasulataja ja aurugeneraator.

- Kalle Sommer Preesi OÜst leiutas innovaatilise lahenduse muldade lupjamiseks. Ettevõte arendas mobiilse segusõlme ja koostas eri omadustega lubimaterjalidest tasakaalustatud toitainetesisaldusega lubiväetise. Segusid on võimalik koostada vastavalt kliendi vajadustele, nad praktiliselt ei tolma ning on võimalik külvata ketaslaoturiga.

- Juba eelmisel aastal oli preemia nominendiks ka Seedri Puukoolis tehtud uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine. Tänavu on projekt edasi läinud ja Elmar Zimmeri eestvedamisel on välja selgitatud 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri: söödava kuslapuu, toompihlaka, karusmarja, aroonia, musta leedri, lodjapuu ning ebaküdoonia majanduslikud ja bioloogilised omadused Eesti kliimas, nende sortide sobivus masinkoristuseks ning paljundus-, kasvatus- ja töötlemisvõimalused. Lisaks selgitati välja kultuuride paljundamisvõimalused, hinnati nõutava kasvupinna suurust ja istiku maksumuse kujunemist, saagikust ja istandiku eluiga masinkoristusel.

- Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi farmitehnika ja ergonoomika osakond Oliver Sada eestvedamisel töötas välja meetodi tööprotsessi ja töötehnoloogia analüüsimiseks. Leiutise eesmärgiks on täiustada seni tuntud lahendusi ning töötada välja lihtsalt kasutatav meetod, mis võimaldaks inimese füsioloogiliste ja füüsiliste andmete alusel määrata tema töö raskusastme ja energeetilise koormatuse ning seda reaalajas ja salvestatuna töökeskkonnas. Hinnatakse töötehnoloogia sobivust töötajale, seejuures häirimata teda töö tegemisel. Tööprotsess salvestatakse videole ning selle alusel hinnatakse ja võrreldakse teiste või järgnevate tulemustega.

- Viiendana oli võistlusele üles antud Väätsa Agro OÜ ainulaadne lägakoristussüsteem Eestis. Väätsa Agro OÜ juht Margus Muld tutvustas mõne sõnaga ka süsteemi. „Lühidalt öeldes koosneb meie lahendus lägapumbast, lägamikserist, kolmest separaatorist ja skreeperite süsteemist. Separaatorist väljuv kuni 40% kuivainesisaldusega mass suunatakse kompostrisse, millest 36 tunniga väljub loomadele allapanuks sobilik 42%lise kuivainesisaldusega allapanu. Kompostri temperatuur tõuseb bakterite elutegevuse tagajärjel ligi 70 kraadini ja sellega hävitatakse allapanus enamik patogeenseid baktereid. Ööpäevas tekkivast lägast toodetakse kogu loomadele vajalik allapanu. Kuna sõnnikut kasutatakse siseringluses, on bakterid loomadele nii-öelda tuttavad ja see on lehmade tervisele hästi mõjunud. Udara tervist näitavate somaatiliste rakkude arv on vähenenud,“ rääkis Muld.

Nemad võtsid selle süsteemi kasutusele juba 2014. aastal Väätsa Agro Lõõla farmikompleksis. Toona võeti eeskujuks Ameerika farmides nähtu. Praegu pani Margus Mulda imestama see, et mitte keegi teine veel hetkel sama lahendust Eestis ei kasuta. Küll aga avaldas ta lootust, et peagi näevad ka meie teised karjakasvatajad selle lahenduse plusse.

Komisjoni otsusega valitigi välja 2020. aasta Bergi innovatsioonipreemia võitjaks Väätsa Agro ainulaadne lägakoristussüsteem.

Väätsa Agro OÜ juht Margus Muld.  Foto: Vahur Kukk

Rukki Seltsi patrooni, president Arnold Rüütli sõnul langes tema toetus samuti Väätsa Agro ainulaadsele lägakoristussüsteemile. „Loodan, et see lahendus hakkab leidma laialdasemat kasutust nii Euroopas kui ka maailmas. Küsimus taandub siin sellele, kuidas vedelsõnnikut põllukultuuridele maksimaalse kasumlikkusega kättesaadavaks muuta, kuidas garanteerida keskkonna minimaalne saastatus ja kuidas muuta läga suurfarmis taaskasutamiskõlblikuks. Nendele küsimustele annab vastuse Väätsa Agro innovatiivne lahendus,” tunnustas innovatsioonipreemia võitjat Rüütel.

Hindamiskomisjoni koosseisu kuulusid:

President Arnold Rüütel – Eesti Rukki Seltsi patroon

Toomas Kevvai – Maaeluministeeriumi asekantsler

Roomet Sõrmus – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Tiit Kõuhkna – Eesti Kalaliit

Aret Vooremäe – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor

Juhan Särgava – Saidafarm OÜ, põllumajandustootjate esindaja

Leonhard Puksa – MTÜ Eesti Rukki Seltsi juhatuse esimees

Komisjoni esimees: Kaido Tamberg – Otepää vallavanem

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79