Autor: Põllumajandus.ee • 21. veebruar 2020

Nanomõõdus räni tungib vabalt rakumembraani olles raku tasandil kättesaadav ning sisuliselt saab taimerakk sisemiste akude jaoks lisaenergiat. Unikaalne tootmistehnoloogia tagab bioloogiliselt aktiivse, kolloidse suurusega räni ja teiste eluliselt oluliste mikrotoitainete olemasolu taimele omastataval kujul: räni 50%, raud 6%, tsink 1%, vask 0,5%, pH 7,8.

Räni peamised eelised. Taim absorbeerib ränihappeid ja nende sooli läbi juurestiku ja lehepinna. Läbi lehe on räni neeldumine 30-40%, juurestiku kaudu 1-5%. Lehes olev räni ladestub 2,5 µm paksuse kihina lehe välispinna epidermise rakukihi alla, moodustades lehele kahekordse välispinna-räni kaitsekihi. Lisaks ladestub räni veel kõrtesse, lehtedesse, juurtesse ja juhtkudedesse.

Räni funktsioonid taimes. Räni peamine ülesanne on taime vastupidavuse suurendamine stressi tingimustes. Kiire Si imendumine ja ümberjaotumine taime kudedes võimaldab taimel ellu jääda abiootilie ja biootilise stressi tingimustes. Räni liigub kudedesse, mis on stressile või haigustele vastuvõtlikumad. Haigustekitajatega nakatunud lehes on räni üldsisaldus märkimisväärselt suurem, kui tervetel taimedel. Ränihape polümeriseerub ja moodustab amorfse hüdreeritud ränidioksiidi, millel on oluline roll orgaaniliste kaitsvate ühendite moodustamisel. Räniühendid biomineraliseeruvad rakuseintes muutes need kõvemaks ja kaitstes putukate, patogeenide ja mõnikord ka taimtoiduliste eest.

Idanemise ja kasvu stimuleerimine. Suureneb seemne idanemisenergia ja põldtärkamine. Räni mõjutab märkimisväärselt taime kasvu ja arengut suurendades lehepinda ja fotosünteetilist efektiivsust kuni taime kasvu lõpuni, taime vananemine aeglustub.

Juurestiku arengu stimuleerimine. Räni aktiivsete vormide üks olulisi funktsioone on juurestiku arengu stimuleerimine. Räni optimaalne kogus soodustab kudedes paremat lämmastiku ja fosfori ainevahetust, suurendab boori jt elementide omastamist, vähendab raskemetallide toksilisust. Täiendades taime toitumist räniga suureneb narmasjuurestik. Räni vaeguse korral taime juurtesüsteemi areng pidurdub.

Saagitõus, parem kvaliteet. Räni tugevdab taimes epidermise rakkude seinu muutes erinevad taimeorganid jäigemaks, mis vähendab lamandumise ohtu, samuti haiguste ja kahjurite kahjustusi. Räni aktiveerib ja pikendab taime fotosünteesi ja assimilatsiooni, akumuleerudes biomassi suurendab saaki.

Räni roll stressitaluvuse kujunemisel. Taim sünteesib enda kaitseks suurel hulgal sekundaarseid metaboliite (ehk ainevahetussaadus) – ühendeid, mis ei ole taime ainevahetuses üliolulised, kuid millel on kindel roll keskkonnatingimustega kohanemisel. Abiootilise stressi vähendajana on täheldatud räniga töödeldud taimel põua, kuuma, soolsuse jm kahjulike mõjude vähenemist.

Parem põuakindlus. Räni aktiveerib sisemise veevaru säilitamise protsessi, suurendab taime vastupidavust põuale. On teada, et 20-30% taimes sisalduvast ränist võib osaleda taime veevarude säilitamisel, mis võimaldab ellu jääda karmides veepuuduse tingimustes. Üks põuakindlust suurendavaid tegureid on räni võime vähendada aurumist ja muuta taimelehe kaldenurka, mis tagab väiksema niiskuse aurustumise ja suurendab taimekaitse antioksüdantset toimet.

Räniga lehestiku pritsimine leevendab kuumastressi vähendades lehe temperatuuri 3‒4 °C võrra, mis on efektiivne ja keskkonasõbralik meetod taime põua- ja kuumakindluse suurendamiseks. Räniga pritsimine parandab kultuuride külmakindlust ja soodustab talvitumisjärgset kiiret taastumist. Räni vähendab UV-kiirguse kahjulikku mõju.

Tuleb märkida, et Si ehk räni on vajalik makroelement taimede seisukohast, kuid millele on varasemalt vähe tähelepanu pööratud, sest mullas on teda küll piisavalt, kuid see on raskesti omastataval kujul taimede jaoks. Viimastel aastatel on tehtud mujal maailmas uurimusi ja katseid, mis tõestavad räni hädavajalikkust taimedele (allpool lisatud venekeelne lisamaterjal pdf-ina).

NANO Si kasutamine:

•Seemnete puhtimine

•Leheväetis taime vegetatsiooni perioodil

Kasutusnormid puhtimisel kuni 300g/t ja pritsimisel võrsumisfaasi alguses 75-100g/ha ja lipulehefaasis nisul või võrsumisfaasi lõpul hilisel odral teist korda samuti 75-100g/ha.

Küsi lisa:

Olev Sõro, agronoom-konsultant, tel. 53 001 776, e-post: [email protected]

Pille Sooväli, ETKI vanemteadur, tel. 776 8375, e-post: [email protected]