Autorid: Piret Reiljan, Marge Ugezene • 20. veebruar 2020

Ajutised pankrotihaldurid leiavad, et Klammer pidanuks pankrotiavaldused juba varem esitama, aga Klammer uskus, et saab põhja vajunud firmad jalgele. „Paraku kuskil on piir,” sõnas Klammer.

Lääne-Virumaa põllumees Klammer on peamiselt keskendunud kahele teguvusharule: teravilja- ja loomakasvatusele, sealjuures lihatoodete valmistamisele.

Aasta põllumehe kandidatuuriga, mille seadis üles Maaleht, nõustus Klammer oma sõnul raske südamega. Ta helistas ühe oma firmade suurima võlausaldaja, Maaelu Edendamise SA juhile ja küsis, kas see on mõistlik samm, arvestades tema rahalist olukorda. “Nad olid kindlad, et küll ma välja rabelen,” lausus ta.

Läks teisiti. Seakasvatuse ja lihatoodete valmistamisega on lõpp, sest nii tooteid valmistanud Kulina Mõis kui ka seakasvataja Kupna Mõis lõpetasid pankrotis. Võlgu on kokku 2,6 miljonit eurot, varasid käputäis.

Languse algus

Klammeri jaoks kerkis mure juba siis, kui Venemaa aastaid tagasi keelas lihatoodete impordi. „Indrek Klammer lootis, et kriis läheb kiiremini üle ja ta tuleb olukorrast välja,“ kirjeldas Kupna Mõisa ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo.

Lõpliku löögi sai Klammeri äri aga mullu, kui uksest astus sisse veterinaar- ja toiduamet (VTA). Amet leidis seakasvatusega tegelenud Kupna farmi sõnnikust salmonellapisiku. Nii algas toodete turustamisel kadalipp.

Läinud aasta alguses pani Kulina Mõis kolmest kauplusest kinni kaks, näiteks müügikoha Rakveres Põhjakeskuses. Seejärel sai Kulina suitsutsehh VTA-lt ettekirjutuse, mille täitmine oleks liiga palju raha võtnud. Ka tsehh lõpetas tegevuse.

Kas Müürsoo näeb loos midagi pahatahtlikku? „Praegu küll mitte,“ kostis Müürsoo. Tema hinnangul oleks Klammer lihtsalt võinud pankrotiavalduse varem teele panna. „Aga ei saa ette heita, et ta venitas tavapäratult. Pigem on meie majanduskeskkonnas tavaline, et ikka loodetakse ja venitatakse – äkki veab välja,“ lausus Müürsoo.

Kui VTA leidis juba salmonella, võinuks see Klammerit siiski panna lõpuks mõtlema avalduse esitamisele, lisas Müürsoo.

Kas Kulina Mõisa pankrotihaldur Martin Krupp on märganud firma pankrotti minemises midagi kuritegelikku? „Praegu küll ei paista mingisuguseid märke,“ vastas Krupp teisipäeval aruannet koostades. „Raamatupidamine on korrektne, vara ei ole kuhugi ära kanditud.“

Neljapäevasel pankrotiistungil teatas Krupp, et ta leidis tehinguid, mida oli tehtud lähikondsetega ning ka tasaarveldusi. Kui tehinguid on tehtud lähikondsetega, siis peab Krupi sõnul olema väga teadlik, sest sellised tehingud saavad kohe erilise tähelepanu. Ka Krupi arvates pidanuks Klammer pankrotiavaldused esitama varem, näiteks läinud aasta suvel.

Klammer sõnas, et tegelikult pidanuks ta ärile punkti panema juba kuus aastat tagasi. “Paljud teised lõpetasid siis, aga siis oli meil 500 000 euro suurune PRIA toetus peal. Meie kohustused olid väga suured, võtsime veel üle ka Ekseko farmi. Kuna olin alates 1993. aastast seakasvatusega tegelenud, siis lootsin, et ükski kriis ei kesta nii kaua.”

Küsimärgiga tehingud

Seotud osapooltega tehtud tehingute kohta on Klammeril oma arvamus.

Swedbank tahtis, et emafirma Voore Farm võtaks kõik laenud üle. “Siis pidigi Voore Farm kohustust kandma ja oli õnne asi, et saime ühe seafarmi, Kupna Mõisa oma, ära müüdud. Alguses liikus farm Kupna Mõisa emafirmale Voore Farmile, lõpuks müüdi see Oleg Grossi seatööstusele, mille üle mul on hea meel,” selgitas Klammer.

“Ei saa öelda, et turuhinnaga, aga normaalse hinnaga. Saime suure osa laenust tagasi maksta, aga ega pank meile elamiseks küll ühtegi eurot ei jätnud,” ütles Klammer.

Karmid nõuded

„Minu teada olid tegevuse lõpetamiseks veterinaar- ja toiduameti ülikarmid ettekirjutused, mida oli peaaegu võimatu täita,“ lausus Martin Krupp. „Kuskil ei olnud vuugivahe nii nagu pidi või trepilt olid mingid plaadid puudu, kuskil oli roosteplekk. Eks ta meenutab natuke maapoodide sulgemiste jada, kui hakati nõudeid karmiks ajama.“

Kulinal on võlgu 815 854 eurot, ettevõttele kuulub kinnistu, mille eest oleks võimalik saada umbes 80 000 eurot. Bilansiliselt on varasid üle 330 000 euro.

Maaelu Edendamise SA-le võlgneb firma 476 064 eurot, Klammeri firma Voore Farm küsib tagasi laenu 182 000 eurot, peale selle tahab Voore Farm saada tarnete eest üle 80 000 euro.

Kulina müüs 2018. aasta lõpus kinnistu, mille kohta peaks Krupi sõnul selgeks tegema, kas selle müügihind vastas tegelikule turuväärtusele. Seadmed müüs Kulina Mõis Klammeri ettevõttele Voore Farm - ka need tehingud vaadatakse üle.

Kupna Mõis tegeles seakasvatusega. Võlgasid on ettevõttel 1,8 miljonit eurot, vara ainult 351 241 eurot. Kupna Mõis võõrandas mõnda aega tagasi kuus kinnistut: nendest neli liikus edasi Klammeri ettevõttele Voore Farm ja üks Kulina Mõisale, mis on ka nüüd pankrotis.

Sarnaselt Kulinas tehtud tehinguga vaadatakse ka need tehingud üle. Kupna suurim võlausaldaja on Klammeri firma Voore Farm, kes tahab saada peaaegu 869 000 eurot. Temale järgneb 201 883 euroga Maaelu Edendamise SA.

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.