Autor: Põllumajandus.ee • 27. veebruar 2020

Puusta sõnul võis probleemi ja murekohta näha ainult mahevilja kasvatamises. „Mahehinnad langesid päris palju. Kes mäletab, siis 2018. aastal osteti maherukist kokku hinnaga 300 eurot tonn, siis eelmisel aastal olid hinnad langenud vanale hinnatasemele: 120-130 eurot/tonn. Põhjuseks võib siin olla see, et kui maheviljal, mis on niššikultuur, läheb hästi, ehk kui kogu piirkonnal on hea saak, siis tootmine on nii suur, et toodangut ei ole kuhugi panna,” tõi Puusta välja. Lisades, et eelmisel aastal pandi palju maherukist maha ja tänavu müüakse see maherukis tavarukkina maha. „Kui seda ei tehtaks, siis järgmine aasta oleks maherukist ikkagi nii palju, et selle hind oleks ikka samal tasemel, mis praegu.”

Ta nimetas ohukohaks neid niššitooteid, kus keegi saab väga hea saagi ja hea hinna, siis järgmine aasta kõik külvavad seda ning kaupa pole kuhugi müüa. „Nii juhtus ka näiteks mahekanepiga. Eelmine 2019. aasta oli mahedapoolele raske aasta, eks seda näitab ka see, et väga paljud on jätnud mahedamaad hoopis ristiku alla ja ei olegi rohkem külvanud. Elu teeb oma korrektuurid.”

Kui põllumeestel on hea aasta, on see ka meil

Puusta tõi välja, et piimatootmises on saavutatud ülihead tulemused ja kõik piimatootjad võiksid olla selle üle väga uhked, sest keskmine saak statistika järgi on 9 633 kilo lehma kohta. „Arvestades kui suured karjad meil on, siis on see väga hea tulemus. Ma ei ole vaadanud mitmendal kohal me tänavu oleme saagikuseselt Euroopas, eelmisel aastal olime taanlaste järel teised. Arvan, et oleme tänavu ka samal kohal. Selle tulemusega võime väga rahul olla, sest piima toodeti 821 500 tonni, müüdi 763 000 tonni ja statistika järgi oli keskmine hind oli 309 eurot tonni kohta. Hinna üle võib alati kurta aga ma arvan, et kui tonni toorpiima eest saab üle 300 euro, siis sellega peaks hakkama saama,” avaldas Puusta lootust. Ta tõi välja, et piima hind andis matemaatiliselt üle kuue miljoni euro juurde. Samuti oli kartuli saak üle aegade parim. Kuigi kartuli all oli 5300 hektarit maad ja kõik ei ole professionaalsed kasvatajad, saadi kokku 120 500 tonni kartulit.

Ka seakasvatajad on suutnud pärast Aafrika seakatku lõppemist sigade arvu tõsta 306 300 peale ja prognooside järgi nende arv kasvab veelgi. Palju on aidanud selles kaasa Hiinas toimuv, kus liha nõudlus on suur. „Kui need tulemused panna tulpadesse ja numbritesse, siis on näha, et tänu viljale ja piimale tuli turule 120-122 miljonit eurot lisaraha. Meil oleks veel vaja selliseid kasvuaastaid nagu 2019, siis saavad kõik oma august välja,” rõhutas ettevõtja. „Kui vaatame kuidas selle taustal on läinud Baltic Agrol, siis võime öelda, et kui põllumeestel on hea aasta, on see ka meil. Pidime kõvasti pingutama tulemuste nimel, aga see oli ka Baltic Agro läbi aegade parim aasta. Sellist tulemit ei ole meil kunagi olnud.”

Parema teeninduse nimel

Puusta sõnul on Baltic Agro kasvanud iga aasta, eelmisel aastal võeti juurde koguni 14 uut inimest. „Oleme valinud kasvamise suuna, laiendame ise oma autoparki, ladusid, laborit. Kõik tootegrupid: taimekaitsevahendid, väetised, teenused on andnud väga hea tulemi. Oleme rahul ka oma nelja söödamikseri tööga. Tegime 4 söödamasinaga 110 000 tonni jõusööta – see tulemus on ülihea. Eelmise aasta rekordviljasaagist oleme kokku ostnud üle 800 000 tonni, mis oli ka meile rekordkogus. See tekitas küll meile väljakutseid ja probleeme, kuna igale poole ei jõudnud me oma logistika ja autodega. Olen öelnud, et nii ei juhtu kunagi, et kõik autod on kellapealt kohal ja muresid ei ole,” rääkis Puusta murekohtadest.

Ta tõi välja, et tänu kahele uuele tenthallile, mis Baltic Agrol valmisid enne hooaja algust, suudeti Jõgeva ja Tartumaal vältida vilja kokkuostul ladustamise probleeme. Algul hoitakse neis hallides vilja, pärast väetist või seemet. Ka on ettevõte pidevalt suurendanud oma autoparki.

„Küsimus ei ole selles, et me pidevalt tahame oma autoparki suurendada, vaid me oleme sunnitud seda tegema. Mida rohkem me ehitame siseladusid, seda vähem on teenusepakkujaid, kes tahavad Muugale sõita. Sõita 30 kilomeetrit ja olla 5 tundi järjekorras, mitte keegi ei taha seda teha. Kõik tahavad sõita pikka Sillamäe või Muuga suunda. Oleme sundseisus, laiendame autoparki, et teha neid lähivedusid. Tahame, et olukord oleks meie kontrolli all,” kinnitas Puusta. „Eelmise aasta käive oli Baltic Agrol pea 280 miljonit. Sellist käivet ei ole meil kunagi olnud. Hästi palju laadisime ka vilja – isegi aasta lõpus.”

Suured eesmärgid sunnivad pingutama

Mõne sõnaga peatus Ants Puusta rapsitehasel Scanola Baltic, kuhu on rajatud praktiliselt täisautomaatne liin. „Arvasime tehase käikulaskmisel, et me ei saa kogu tehase võimsust ära kasutada, sest rapsisaak oli 2018. aastal üsna väike. Õnneks tuli kevadepoole palju seemet turule ja lõppkokkuvõttes kasutasime 130 000 tonni seemet. Kui me töötaksime täie mahuga, siis vajaksime 155 000 tonni seemet,” rääkis ta. „Mille üle oleme väga rahul, on pakendatud kauba kasv. Õliäri on väga õhukene business, kuna õlitonn maksab täna 900 eurot. Õlidiile kaotad sa, kui küsid 901 euro tonnist, siis läheb ostja juba teise tootja juurde. Mis meid päästab, ongi pakendatud kauba müük, mille kasv on olnud 26,6%.”

Puusta sõnul on nad juurde leidnud uusi turge. Täna saadetakse iga kuu 300-500 tonni pakendatud kaupa Iisraeli, kaupa läheb veel Küprosele ja Jaapanisse. Peaaegu täisautomaatne liin on aidanud pakendamist veelgi ökonoomsemaks teha. Et veelgi tehase võimekust suurendada investeeriti veel ühte uude pakendusliini. „Pakendatud toote osakaal, kogu rapsiõlimüügist on täna 23%. Tulevikus tahame jõuda kuskil 40% juurde. Siis oleme kenas tasakaalus, siis on meil Baltikumis suuremad tarbijad kaetud ja võime mõelda suuremate tarnijate peale,” kinnitas Puusta.

Tegus aeg

Kui küsida Ants Puustalt mida toob neile aasta 2020, siis vastas ta, et eelkõige on see ettevõtte juubeliaasta. „Baltic Agro saab 25-aastaseks. Kui alustasime, oli meil alla kümne inimese tööl ja kuni aastani 2000 oli meie käive 6 miljonit eurot. Peame arvestama, et paljuski on see mahu äri, peame kasvama, et efektiivsemad olla. Kui räägime ootustest, siis ootame tänavu väga head viljasaaki, seda vajab põllumees hädasti. Kui vaadata talivilja, siis praegu on see kenasti kasvanud, võib olla see ei ole nii kõrge, kui eelmisel aastal samal ajal aga lootus on.“

Selleks, et viljamahtusid paremini majandada ehitatakse Eskusse, Põltsamaale, veel kaks tenthalli, kus sügisel kiirel hooajal saab oma kaupa vastu võtta. „Lisaks on meil koostööleping Muuga sadamaga olemas, et sinna järgmiseid tenthalle ehitada. Seega oleme uuel hooajal kenasti valmis ja meil saab olema oma labor. Vajame tenthalle mitmel põhjusel: mida suuremaks saab taliodra pind, seda rohkem me vajame põrandaladusid. Mõnel aastal on talioder väga ohteline ja Muuga elevaatorisse seda panna ei saa. Sellel aastal me oleme valmis, mida rohkem on meil kohti kuhu vili maha panna, seda väiksem on järjekord Muugal,” prognoosis ta.

Eraldi panustatakse tänavu IT-arendusse. „Meie suund lõppkokkuvõtteks on, et meil ei oleks üldse pabersaatelehti. Näiteks kui tuleb viljaauto, siis enne tuleb SMS, kus on info, mis auto on, kes on juht ja millal ta tulla saab. Soovime, et meil ei oleks paberdokumentatsiooni, vaid info liiguks elektroonilisel teel.”

Puusta sõnul on nende jaoks veel üks väga oluline teema - viljajahutus, sest iga suvel tuleb neil Muugalt tagasi viljakoormaid, mille temperatuur on liiga kõrge. „Mida rohkem meil on suvesid, kus ilmad on kuumad, seda suurem see probleem on. Otsime täna paremaid lahendusi, kuidas saada jahutussüsteeme paika, et vili saaks paremini ära jahutatud,” tunnistas ta.

Uued teenused tulekul. Baltic Agro plaanide hulka kuulub sel hooajal ka põllumasinate rent. Alustatakse kombainide rendiga, pakutakse ka traktoreid ja teleskooplaadureid. Neid saab rentida nädalaks, kuuks või hooajaks. Lisaks on täiesti uus asi, mida pakkuma hakatakse, ilmajaam. Fieldsense ilmajaamal on kaheksa andurit õhu- ja mulla temperatuuri, sademete, tuule kiiruse, õhurõhu ja –niiskuse, päikesepaiste intensiivsuse ja UV-indeksi mõõtmiseks. Ilmajaam edastab andmeid GSMi kaudu ja töötab päikeseenergial. Andmeid vahendab mugav äpp.

Ants Puusta rõhutas, et mida täpsemalt osatakse ilma ennustada, seda paremaid otsuseid saab põllumees teha. „Kui on vaja paarikümne kilomeetri kaugusele põllule sõita pritsiga ja kohapeal selgub, et ilm on liiga tuuline pritsimiseks, on põllumehel pool päeva raisku läinud. Mida rohkem saame neid ilmajaamasid Eestis üles panna, seda parem. Kasutajad näevad ka naabruse ilmajaamade andmeid: kas tuult on, milline on ilm või kas sajab? Igasugused ilmaprognoosid võimaldavad meil teha paremaid otsuseid taimekasvatustöödel. Neid ilmajaamasid me ei müü, me vaid rendime neid,“ sõnas ta.

ÜKS KÜSIMUS?

Kas väetise ja vilja hinnad pigem langevad või tõusevad?

Väetise hinnad võrreldes viljahindadega on suhteliselt madalad, kuna nii vili kui väetis on börsikaup. Oskame hindade muutust jõuluajal tagantjärele öelda. Kui vaadata mida teevad globaalsed viljalaod, siis need on suhteliselt täis ja suured.

Tänasel hetkel on taliviljade olukord päris hea, viljahinnaga võib ka üsna rahul olla. Eriti, kui vaadata toimuvat suures plaanis – seal kus loomakasvataja saab vilja osta ja ellu jääda, seal kus teraviljakasvataja saab müüa ja ellu jääda.

Kuidas hinnad käituvad, seda on aga prognoosida väga raske. Kuhu hinnad täpselt lähevad, seda näitab aeg, seda otsustavad poliitikud ja ilmastik. Täna on talivilja seis üsna ilus, aga kui tuleb krõbe külm peale, siis olukord meil kohe kardinaalselt muutub. Sama lugu on liigniiskusega või põuaga – neid ei saa ette ennustada. Kas see aga maailmas kardinaalselt midagi muudab, siis pigem ei.

Ants Puusta, Baltic Agro AS

Põllumehe imago vajab parandamist

Baltic Agro tegevjuht Ants Puusta kommenteeris põllumeeste ostuvõimekust, et enamjagu tehnikasoetamisi tehakse pankade abiga ja see kui ladusalt liisinguprotsess läheb, sõltub suuresti sellest, kuidas pank põllumeest näeb.

„Kindlasti võiksid siin asjad palju paremad olla. Eelmine aasta oli hea nii piimanduses, kui viljakasvatuses. Läheks veel ühte sellist aastat vaja, sest aastad 2016-2018 olid põllumeeste jaoks ikka väga rasked aastad. Põllumajanduses on igal aastal vaja toimetada, on kliente kellel ei ole vaja liisingut kasutada, kuid mõistlik on seda teha. Just sel puhul saab otsustavaks kuidas pangad näevad põllumees, mida nad loevad selle kohta lehest, kas talivilja olukord on hea või halb, kuhu hinnad lähevad – küsimusi millele vastuseid otsitakse, on mitmeid,” lausus ta.

Puusta sõnul on Eesti põllumajandus suhteliselt nišitegevus. Kui vaadata, mitu protsenti on põllumajanduses inimesi, siis on see väga väike protsent elanikkonnast. „Sellel aastal oli meedias uudis, et tänu põllumajandustoodete ekspordile kasvas riigi eksport. Nii, et meedial on siin suur roll näitamaks seda, et me oleme tugevad tegijad. Ja seda infot on ka pankadel vaja, sest seal on inimesi, kes saavad Eesti põllumajanduse tsüklist aru, aga alati võiks olla rohkem neid, kes saavad aru kust tuleb toit ja kuhu läheb raha,” muigas Puusta raske teema lõpetuseks. „Samas ma ei usu, et praegu oleks olemas inimest, kes suudaks öelda, milline on nisu hind sellel augustil. Me võime küll prognoosida aga tulemus ei sõltu meist. Tänu suurtele börssidele, rahapaigutustele, USA ja maailma poliitikale, saame täna ainult mõelda, millised on hinnad homme.”

Puusta kinnitusel tuleks ümber vaadata maa hind, mis on kasvanud jällegi väga kiiresti. „Täna on maade puhu finantsasutuste seisukoht minu meelest väga konservatiivne. Finantseeringu vajadus on olemas küll. Mida pangad peavad aru saama on see, et põllumeestel on vaja n-ö pikka raha. Täna ei ole vaja lühikest raha, et saan täna pangast raha ja tahan tagasi anda samal sügisel vilja asemel. Pigem seal on puudujääk,” ütles ta. „Aus vastus on see, et meil on ka hästi suur puudujääk põllumeeste finantshariduses. Ei taheta vaadata pikka vaadet.”

MIS TOIMUS?

Baltic Agro talveseminarid

28. jaanuaril Lõuna-Eestis Tartus ja 29. jaanuaril Põhja-Eestis Kosel.

Koos põllumajandustootjatega arutleti teemadel:

•Väetiste turg ja uudistooted;

•Taimekaitse valdkonna arengud;

•Kuhu liigub sordiaretus;

•Baltic Agro katsetulemused;

•Viljaturu ülevaade ja prognoos;

•Eesti taimekasvatajate tulemused Inglismaa viljelusvõistlusel YEN.