Bayer ehitas kõrbesse kasvuhoone

Et edendada oma ülemaailmset kohustust pakkuda põllumajandustootjatele kõige uuenduslikumaid, jätkusuutlikumaid ja tehniliselt täiuslikumaid põllumajanduslahendusi, avas Bayer oma nutika, nüüdisaegse ja automatiseeritud kasvuhoone Maranas.

"Iga investeering innovatsiooni on järgmise põlvkonna investeering jätkusuutlikumasse põllumajandusesse ja selle mõju ulatub ühest kohast kaugemale," ütles Bayeri taimekasvatuse teadus- ja arendustegevuse juht Bob Reiter. "Siin välja töötatud maisi hübriidid mitmekesise kasvukeskkonna ja ilmastikuolude korral teevad innovatsiooni kõikjal maailmas."

Marana kasvuhoonekompleks on ettevõttele esimene omataoline ja tehniliselt kõige täiuslikum. Ligikaudu 100 miljonit USA dollarit maksma läinud rajatis saab maisi ülemaailmseks tootearenduskeskuseks. Teaduskeskus paikneb 2,8 hektaril ja kasvuhoonete all on 28 000 m2 pinda.

Kogu sealne tegevus on väga keskkonnasõbralik. Põllukultuuride jaoks kasutatud vesi võetakse ringlusse, mis aitab säilitada väärtuslikku kõrbeveevaru ja 100 protsenti koristatud taimmaterjalist kasutatakse kompostiks ning, et kasutada vähem pestitsiide, elavad kasvuhoonetes kasulikud putukad ehk kasurid.

Tavaliselt kasvatatakse maisi USA lääneosas. Teaduskeskus rajati aga USA keskossa, sest teaduskeskuse asukoha valiku üheks kriteeriumiks oli ka see, et teadlased saaks pikemaid, soojemaid ja rohkemaid päikselisi päevi ära kasutada oma tööks. Nii saadakse aretuskeskuses aastas kolm kuni neli maisi saagitsüklit. Kasutades kasvuhoonete kontrollitud keskkonda, toimub kasvuprotsess siseruumides, mis välistab taimede kokkupuute ebasoodsate ilmastikutingimustega ja hoiab ära viivitused uute seemnete aretusel.