Arvo Aller: järjest enam mõjutab põllumehe tegevust kliima

Seega on ministri sõnul taimekasvatusel suur tulevik ja kohti arenguks on küllaga. „Seis on kindlasti parem kui loomakasvatuses,“ rõhutas minister.

Rõhk keskkonnahoiule. Arvo Aller rääkis, et taimekasvatuses on järjest enam kasvanud surve väetiste ja taimekasvatusvahendite kasutamise vähendamiseks, ka on kasvav probleem resistentsus taimekaitsevahendite suhtes ning loomulikult on kõige selle taga kliimamuutused. „Vastujõuks siin saab olla eelkõige agronoomia kui distsipliini tähtsuse tõus – me arvestame oma töödes muutuvaid keskkonnatingimusi ja kasutame uusi tehnoloogiaid, rakendades täppispõllumajanduse võtteid. Meie põllumeestele peab olema tagatud teadlik ja sõltumatu nõuanne. Meie sordiaretusele tuleb veelgi enam rõhku panna. Ja ühe suunana tuleb arendada ka mahetootmist,“ sõnas Aller.

Hetke vajakajäämiste osas tõi maaeluminister välja, et enam tuleb tähelepanu pöörata integreeritud taimekaitsele, sest see suurendaks saagikust kuni 41%, vähendades samal ajal taimekaitsevahendite kasutust 31% - seeläbi suureneb aga enamasti ettevõtja kasum.

Arvo Aller tõi välja ka lahenduse, pakkudes välja panustamise n-ö kliimatargale taimekaitsele. „Selles saab kaasa lüüa ka Maaülikool, kes viib läbi alusuuringuid, et teha kindlaks kliimamuutuste tõenäoline mõju kahjustajate levikule ja muudele asjaoludele konkreetses põllumajanduskeskkonnas. Kliimateave peab olema kättesaadav kõikidele osapooltele, see võimaldaks tootjal teha teadlikke otsuseid ja juhtida paremini riske,“ pakkus Aller välja.

Võrdluses muu Euroopaga tõi aga minister välja ühe murekoha: Eesti põllumajanduslikud majapidamised on EL28 keskmisest suuremad, kuid standardtoodangu väärtus jääb hektari kohta üle kahe korra madalamaks.

Mis siis on agronoomia väljakutsed tulevikuks, kus ühelt poolt oodatakse meilt konkurentsivõimelise hinnaga tootmist ja teisalt karmistuvad keskkonnanõuded. „Üldise kliimamuutuse kontekstis saame öelda, et põllukultuuride levipiir on nihkumas, sagenevad põuad ja üleujutused, me peame olema valmis väljakutseteks kõiges selles, mida toob meie ellu muutuv kliima. Tõsi on see, et meilt eeldatakse järjest enam seda, et põllumees kasutaks agrotehnikaid, mis toetavad bioloogilist mitmekesisust, kaitseks põhja- ja pinnavett ning vähendaks kasvuhoonegaaside teket. Samas on uuringuid, kus selgub, et kui me ei kasuta oma saagi kaitseks tänapäevaseid, keskkonnale ohutuid taimekaitsevahendeid, siis erinevatest taimekahjuritest põhjustatud saagikadu võib olla lausa 40%,“ rääkis maaeluminister. "Tulevikku toetavad ka erinevad teadus- ja arendustegevused, mida me tahame jätkata ja kuhu riik panustab. Põllumees peab saama tööks vajalikke otsuseid teha, võttes aluseks teaduses uuritu. See on oluline ka riigiasutustele otsuste langetamisel."

Nii on maaeluministeeriumis töös hetkel näiteks teadus- ja arendustegevuse programmidest programmid: „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevused aastatel 2015-2021“, „Sordiaretusprogramm aastatel 2020 – 2030“ ja „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014-2020“.

Loomulikult on erinevaid meetmeid ka ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas, PõKa-s ja loomisel on ka suurandmete süsteem, mis peaks nii riigiasutusi kui tootjaid varustama tööks vajalikke andmetega kiirelt ja mugavalt. Ka saab olema suur roll uue strateegia „Põllult lauale“ väljatöötamisel, mille meetmed vähendavad oluliselt keemiliste pestitsiidide, väetiste ja antibiootikumide kasutamist. Siin tahetakse sisendit saada nii Maaülikoolilt kui ka ettevõtjailt.

Maa on põllumajanduse alustala. Taimekasvatuse tulevikust rääkides rõhutas minister, et kõige olulisem on kaitsta põllumajandusmaad. „Me oleme ministeeriumis välja töötanud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse õiguslikud alused. Seda seepärast, et meie mullastik vajab kaitset, seda ei tule kusagilt juurde, pigem tootmiseks sobivad pinnad vähenevad. Seepärast on oluline hoida seda ressurssi võimalikult suures ulatuses just põllumajanduslikus kasutuses," rõhutas minister Aller.