Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üldist ekspordi vähenemist kompenseeris teravilja ekspordi suurenemine
Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,14 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,16 miljardi euro eest.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Ameerika Ühendriikidesse (langus 31 miljonit eurot), Singapuri (16 miljonit eurot) ja Saksamaale (14 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse ja Saksamaale veeti vähem elektriseadmeid, Singapuri mineraalseid tooteid.
Enim suurenes eksport Hollandisse (40 miljonit eurot) ja Türki (24 miljonit eurot). Hollandisse veeti rohkem mineraalseid tooteid ning Türki põllumajandussaadusi ja toidukaupu.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalsed tooted ning puitu ja puittooted. Enim mõjutas ekspordi kahanemist elektriseadmete (langus 32 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (17 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige enam aga suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (kasv 28 miljonit eurot).
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 72%. Kodumaiste kaupade väljavedu kahanes 2% ja reeksport jäi möödunud aasta tasemele. Kõige enam vähenes Eesti päritolu elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) väljavedu, enim suurenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu) väljavedu.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Lätist ja Saksamaalt. Kaupade sissevedu vähenes kõige enam Leedust (langus 41 miljonit eurot), Rootsist (29 miljonit eurot) ja Valgevenest (24 miljonit eurot). Leedust ja Valgevenest toodi vähem mineraalseid tooteid (kütused) ning Rootsist elektriseadmeid (elektroonsed integraallülitused).
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Kõige enam vähenes mineraalsete toodete ja elektriseadmete sissevedu.
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele