Alates 1. märtsist, kui Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel algas kalastuskaartide alusel püük kaldavõrkudega, on Keskkonnainspektsioon tuvastanud arvukalt rikkumisi, mis on seotud võrkude püügile asetamise ning tähistamise ja märgistamisega.
- Peipsil kaldavõrkudega särge püüdvad kalastajad eksivad püüginõuete vastu. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Paljudel juhtudel võetakse kalastuskaart kaldavõrguga püügiks, aga unustatakse vaadata kehtivaid nõudeid nende kasutamiseks. Kalastuskaardi omanik peab meeles pidama, et kalastuskaardi soetamine ei anna üksnes õigust võrgupüügiks vaid sellega tuleb ka kaasa kohustus täita kalapüüginõudeid,“ märkis Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Kolme nädala jooksul on Keskkonnainspektsioon olnud sunnitud eemaldama Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 22 korral kaldavõrke, mille püügile asetamisel oli eiratud kalapüüginõudeid. Üheksal korral oli püügile asetatud keelatud silmasuurustega kaldavõrke ning kolmel korral on püügile seatud kahe erineva kalastuskaardi alusel nakkevõrgud, ühendatuna ühte jadasse.
10 korral on inspektorid leidnud erinevaid kaldavõrke ja nende jadasid (kokku 22 võrku), millel puudus korrektne tähistus ja märgistus, mistõttu ei olnud võimalik veekogul püügivahendite omanikke tuvastada.
Lisaks on Keskkonnainspektsioon pidanud tegema kalastuskaartite omanikele telefoni teel kümneid märkusi ja suulisi hoiatamisi väiksemate rikkumiste eest. Hoiatamisi on tulnud teha märkelippude värvuse, märgistuse nõuete, vahekauguse nõuete ja ka märkelippude hoidmise eest veekogus ilma püügivahenditeta.
Kuna särjepüügihooaeg kaldavõrkudega kestab maikuuni, selgitab inspektsioon kalastajatele näitlikult, kuidas peab kaldavõrgu püügile asetama ning märgistama ja tähistama.
- Juhend püügiks. Foto: Keskkonnainspektsioon
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.