Autor: Põllumajandus.ee • 24. märts 2020

See tähendab, et need hajaasustusega piirkondades elavad Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavalla pered, kes soovivad oma majapidamise joogiveevarustust uuendada, kaevudesse puhastusseadmeid paigaldada, kanalisatsioonisüsteemi rajada, aastaringselt ligipääsetavat juurdepääsuteed ehitada või autonoomset elektrisüsteemi paigaldada, on endiselt oodatud Pärnu linnavalitsuselt toetust küsima.

Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015-2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Toetuse taotlemiseks peavad füüsilisest isikust taotlejad ja kaastaotlejad olema alates selle aasta 1. jaanuarist katkematult sisse kirjutatud hajaasustusega maapiirkonnas asuvasse majapidamisse, mille elutingimusi soovitakse parandada. Taotlejal ei tohi olla ajatamata riigimaksuvõlgu. Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema omavalitsuse poolt kinnitatud. Kavandatavad tööd peavad olema lõppenud 31. oktoobriks 2021. aastal.

Toetuse taotlemisel annavad abi ja nõu projektijuhid, kelleks on Paikuse osavallakeskuses Martin Hollas, Audru osavallakeskuses Peeter Viik ja Tõstamaa osavallakeskuses Alo Tomson.

Kuna eriolukorra tõttu on terviseameti laborid ja veeproovi vastuvõtupunktid üle Eesti 16.-29. märtsini suletud, on kodanikel tekkinud küsimusi veeanalüüside võtmise kohta.

Pärnumaal võttis enne eriolukorra kehtestamist veeproove AS Pärnu Vesi. Praegu Pärnu Vesi proove ei võta, küll aga teeb seda Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

Veeanalüüside võtmine puudutab neid veesüsteemide projekte, kus on kaev olemas, ent vee kvaliteet on halb, ja ka neid projekte, kus olemasoleva kaevu juurde soovitakse rajada veetrass, paigaldada pump jne.

Paikuse osavallakeskuse projektijuhi Martin Hollase kinnitusel võetakse taotlusi vastu ka siis, kui taotluse juures veeanalüüsi ei ole. „Oluline on, et hindamiskomisjoni toimumise ajaks ehk maikuu teiseks pooleks oleks veeanalüüs esitatud. Projekti abikõlbliku kuluna saab arvestada kuni kahe aasta vanust veeanalüüsi. Need taotlejad, kes eelmisel aastal toetust taotlesid, aga toetust ei saanud, võivad sel aastal esitada mullu tehtud veeanalüüsi,“ selgitab Hollas.

Osavallakeskuste projektijuhid on abiks ka neile toetuse taotlejatele, kellel puudub taotluse digiallkirjaga esitamise võimalus, kellel ei ole võimalik dokumente välja printida või kellel ei ole arvutit ja/või internetiühendust.

„Abistame neid taotlejaid ja püüame toimetada prinditud taotlusvormid abivajajani, kas sugulaste, naabrite või valla töötjate abiga. Juhendame taotluse täitmist telefoni teel. Juba allkirjastatud paberkandjal taotluse saab toimetada ka osavallakeskuse postkasti,“ räägib Hollas.

Kui vajalik on ka majapidamise külastamine, et tutvuda kohapeal täpse olukorraga, siis seda tehakse pärast eriolukorra lõppemist maikuus.

Eelmisel aastal toetati programmi raames 60 Pärnu linna osavaldades elava pere elutingimuste parandamist, milleks kulus 189 605 eurot. Riik toetas peresid 88 220 euroga, linn lisas 101 385. Hajaasustuse programmi tingimuste järgi pidi omavalitsus juurde panema sama palju kui riik, kuid Pärnu linnavalitsus otsustas oma elanikke toetada suurema summa eest.

Täpsed tingimused hajaasustuse programmi taotlusvooru kohta leiab SIIT.