Põllumeeste liidud: Välistööjõu asendamine toidutootmises vajab pikemaajalist plaani

Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid eile õhtul maaeluministrile, sotsiaalministrile ja siseministrile ettepanekud, kuidas põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkinud tööjõukriisi leevendada.

Tööjõuprobleemi käsitlemisel tuleb kindlasti eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamise võimalusi.  Foto: Pixabay

Põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide hinnangul on vaja pikemaajalist plaani Eesti tööturul vabanevate kodumaiste töötajate ümberõppeks põllumajandus- ja toidusektori oskustöölisteks ning kiireid lahendusi kohaliku tööjõu motiveerimiseks põllumajanduses töötama. Kiiret lahendust vajab jätkuvalt lühiajaliste välistöötajate töötamise lubade ajutine pikendamine olukorra normaliseerumiseni.

LOE LISAKS:

Mart Helme: Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300 võõrtöölisest

Ministritele saadetud kirjas märgitakse, et tänane kriis on näidanud, kui oluline on tagada Eesti inimeste igapäevane varustamine toiduainetega – erinevate meetmetega tuleb tagada põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete tõrgeteta tegevus ning ära hoida tootmismahtude langus, mis on ohuks nii riigi toidujulgeolekule, ekspordile kui edasisele majanduslikule toimetulekule.

„Mõistame, et seoses majanduskriisiga on erinevates sektorites juba vabanenud ja lähikuudel vabanemas olulises mahus tööjõudu. Põllumajandus- ja toidutootjad saavad vähemalt osaliselt pakkuda rakendust muudest sektoritest vabanevatele Eesti inimestele, kes on valmis põllumajanduse ja toidutöötlemise valdkonnas töötama,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

Atsi sõnul tuleb tööjõuprobleemi käsitlemisel kindlasti eristada lihttööliste ja oskustööliste rakendamise võimalusi. „Kui Eesti inimesed on muutunud olukorras tõesti valmis põllumajanduses töötama, siis algaval kevadhooajal vajavad meie põllumajandus- ja aiandustootjad hädasti erinevatele põllutöödele abikäsi näiteks taimede istutamiseks ja natuke hiljem ka saagi koristamiseks. Seda muidugi eeldusel, et kohalikud töötajad on valmis sellele suhteliselt raskele füüsilisele tööle pühenduma,“ lisas ta.

Samas vajatakse Eesti looma- ja taimekasvatusettevõtetesse ka oskustöölisi, kellel on vajalikud teadmised, varasem töökogemus ja erialane kutsekvalifikatsioon. „Põllumajandusettevõtetes on küll võimalik tööst huvitatud inimesi välja koolitada põllumajandusliku oskustöö tegemiseks, aga selline õpe nõuab aega ja ressurssi. Näiteks iseseisvaks töötamiseks kulub lüpsja koolitamise puhul umbes 1 kuu, moodsa traktori rooli istumine eeldab vajalikku kvalifikatsiooni,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul vajavad ettevõtjad riigi tuge, et parandada põllumajandustootjate võimekust panustada uute töötajate ümberõppesse „Siinkohal palume riigi abi palgatoetuse maksmiseks nendele ettevõtetele, kes on praeguses olukorras valmis palkama uue töötaja ja teda välja õpetama. Loodame, et saame sellega vähendada pikemas perspektiivis ka põllumajandussektori sõltuvust välistööjõust,“ lisas ta.

„Raske on aga mõista, miks valitsus seisab jäigalt vastu praegu ettevõtetes töötavate Ukraina ajutiste töötajate töölubade pikendamisele. Need on ettevõtete toimimise seisukohalt võtmetähtsusega töötajad, kes töötavad loomade ja tehnoloogiatega,“ avaldas Sõrmus nördimust.

Organisatsioonide ettepanekud tööjõuprobleemide lahendamiseks:

• Organisatsioonid teevad ettepaneku, kuidas motiveerida erinevaid tööturu hüvitisi saavaid inimesi põllumajandussektorisse tööle tulema – hooajatöödel teenitav palk võiks olla inimestele lisasissetulek, mille teenimisel ei kaota töötajad olemasolevaid töötuhüvitisi.

• Põllumajandustöötajate koolitamisele spetsialiseerinud kutsekoolide juurde tuleb kiiresti luua võimekus pakkuda ümberõppe programme kohalike töötajate koolitamiseks põllumajandus¬- ja toidutööstusettevõtetele.

• Maksta palgatoetust nendele põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtetele, kes on valmis palkama ja välja õpetama tööta jäänud kodumaiseid töötajaid.

• Pikendada praegu Eestis viibivate lühiajaliste välistöötajate töölubasid kuni olukorra normaliseerumiseni, sest nende asendamine pole tööjõu liikumise piirangute tõttu võimalik.

Liidud rõhutavad oma avalduses, et Eesti põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted soovivad leida kodumaist tööjõudu ning neil on valmisolek pakkuda tööd nii oskustöölistele kui hooajatöötajatele ja pakkuda vajalikku kohapealset ümberõpet uutele töötajatele, kuid uue olukorraga kohanemine võtab aega ja tekkinud probleemid vajavad toidutootmise jätkumise tagamiseks kiireid lahendusi.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150