Maaelu abipaketti lipsanud meede meenutab eksministri unistust

Endine maaeluminister Mart Järvik tahtis ametis olles panna MESi maatükke kokku ostma, et need võõramaalaste kätte ei satuks. Samasugune meede tehti koroonakriisi abipaketiga teoks.  

Maaeluministeeriumi koroonakriisi abipaketist leiab ka maakapitali meetme, mis meenutab väga mullu ametist tagandatud ministri Mart Järviku plaani hakata maaomanikelt põllumaid kokku ostma. Asjaosalised kõhklevad, kas tegu on ikka kõige pakilisema probleemiga, mida praegu lahendama peaks.

Valitsuse lisaeelarve seaduse eelnõust leiab kolm majandusmeedet, mis on mõeldud põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtjatele. Meetmete kogumaht on 200 miljonit eurot ja neid rakendatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu.

Kahte esimest meedet peavad põllumajandusega seotud inimesed igati mõistlikuks. Nendeks on käenduste pakkumine, et maaettevõtjad saaksid võtta laenu kommertspankadest, ja käibelaenude pakkumine, et likviidsusprobleemidega toime tulla. Käenduste jaoks on MESil eraldatud 50 miljonit eurot ja käibelaenudele 100 miljonit eurot.

Kolmas meede tekitab aga küsimusi. Nimelt plaanib maaeluministeerium käima panna maakapitali meetme. See tähendab, et MESi kaudu eraldatakse 50 miljonit eurot selleks, et kokku osta koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud maaomanike maatükid. Pärast maatükkide müümist saavad endised maaomanikud need kohe riigilt tagasi rentida.

Meede tekitab küsimusi, kuna selle põhimõte on vägagi sarnane endise maaeluministri Mart Järviku ideega rakendada Eestis maade kokkuost. Järvik soovis ametis olles eraldada 50 miljonit eurot MESile, et kokku osta maid, mis vastasel juhul võidakse müüa välismaalastest investoritele. Sama palju raha kavatses Järvik anda MESi kaudu noortele peredele laenudeks, et nad saaksid maapiirkondadesse endale maatükke osta.

LOE LISAKS:

Minister Järvik maade kokkuostust: me ei lähe turgu solkima

Enne kui Järvik oma plaani ellu jõudis viia, pidi ta listeeriaskandaali tõttu ametist tagasi astuma. Nüüd aga on maaeluministeerium pannud samasuguse meetme töösse, et võidelda koroonaviiruse mõjude vastu. Meede on planeeritud endiselt käima MESi kaudu. Seejuures on jaanuari keskpaigast alates endine minister Mart Järvik MESi nõukogu liige. Sellele ametikohale suunas ta Järviku parteikaaslasest rahandusminister Martin Helme.

Raul Rosenberg, MESi juhatuse esimees

See ei ole eksminister Järviku idee

Kõik need kolm meedet on MES ise välja pakkunud. Laenu- ja käendusmeetmed olid meil juba varem. Maakapitali meede sündis seepärast, et oleme näinud, et kriisiolukorras muutuvad ettevõtjatel rahavood ebaselgeks ja siis ei taha pangad neile enam laenu anda. Siis ei tööta enam ka MESi käendused. Pealegi ettevõtja rahavood on ebaselged, pole just parim mõte ettevõtjat uute ka laenudega koormata.

Praegu müüvad sellises olukorras ettevõtjad oma vara finantseerimisasutustele, näiteks ostavad kaks Rootsi pensionifondi maid kokku ja pakuvad samuti kapitalirenti. Samuti pakuvad sellist asja mõned firmad. Probleem on, et nende pakutav intress on 12–18% ja maa tagasiostu tähtaeg on kõigest 3–5 aastat. See aeg on liiga lühike.

MES tahab siin pakkuda alternatiivi. Meie pakutava toote tagasiostu aeg oleks 20 aastat ja intress 2–6%. Meie eesmärk ei ole saada maaomanikuks, vaid tahame, et lõpuks ostetaks müüdud maatükk tagasi.

See ei ole eksministri Järviku idee, oleme MESis üritanud maakapitali tööle saada 10 aastat.

Mart Järvikut ei õnnestunud Äripäeval tabada. Praegune maaeluminister Arvo Aller ütles aga, et maakapitali meede on Järviku ideest siiski erinev. Maakapitalirent annab tema sõnul maaomanikele võimaluse suurte laenude asemel müüa oma maatükid nii, et saavad jätkata nende kasutamist.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul on meetme detailsemad tingimused alles väljatöötamisel. Tema sõnul on põllumaa kapitalirent tavapärane turul olev toode, mis on kasutusel ka teistes liikmesriikides.

Gorbani sõnul võimaldab meede maaomanikel rahapuuduse korral oma maa sihtasutusele müüa, sihtasutuselt selle taas rendilepinguga kasutusse võtta ning teatud aja jooksul maa tagasi osta. Tema sõnul suunatakse esialgse plaani kohaselt meede väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sh mikroettevõtjatele.

Küsitav prioriteet

Teraviljakasvatusega tegeleva Uuetoa talu omanik, ettevõtte Avispeamees juht Jaak Läänemets tahaks, et abimeetmed tegeleksid rohkem tööjõuprobleemiga.  Foto: Väinu Rozental

„Eks see on jätk sellele, mida eelmine minister alustas,“ ütles teraviljakasvatusega tegeleva Uuetoa talu omanik, ettevõtte Avispeamees juht Jaak Läänemets. Tema sõnul ei ole mõte sugugi uus ja mingitel hetkedel võib see majanduslikesse raskustesse sattunud põllumehi isegi aidata. „Kuid ma ei tea, kas see on praeguses keerulises olukorras kõige aktuaalsem idee,“ ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul peaks valitsus välja töötama hoopiski meetmed, mis tagaks põllumeestele piisavas hulgas töötajaid. „Täna on olukord, kus peame vaatama, kuidas saaksime teha kõige hädavajalikumad asjad ära nii, et täitsa käpuli ei kukuks. Siis alles vaataks teisi meetmeid,“ rääkis ta. „Ma praeguses olukorras maakapitali ideed esimeseks prioriteediks ei tõstaks,“ lisas ta.

Läänemetsa sõnul on töökäte puuduse mure suur. „Väga kahju on, et meie siseminister probleemist aru ei saa,“ ütles ta. „Ei ole nii, et põllumeestel on hirmus suur austus just Ukraina töötajate vastu, kuid see kõik on juhtunud olude sunnil. Mujalt pole inimesi tööle võtta,“ ütles ta. Läänemets küsib, kui palju peab majandus kannatama sellepärast, et ühel ministril on jäik suhtumine võõrtööjõusse?

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150