Maaelu abipaketti lipsanud meede meenutab eksministri unistust

Meede tekitab küsimusi, kuna selle põhimõte on vägagi sarnane endise maaeluministri Mart Järviku ideega rakendada Eestis maade kokkuost. Järvik soovis ametis olles eraldada 50 miljonit eurot MESile, et kokku osta maid, mis vastasel juhul võidakse müüa välismaalastest investoritele. Sama palju raha kavatses Järvik anda MESi kaudu noortele peredele laenudeks, et nad saaksid maapiirkondadesse endale maatükke osta.

Enne kui Järvik oma plaani ellu jõudis viia, pidi ta listeeriaskandaali tõttu ametist tagasi astuma. Nüüd aga on maaeluministeerium pannud samasuguse meetme töösse, et võidelda koroonaviiruse mõjude vastu. Meede on planeeritud endiselt käima MESi kaudu. Seejuures on jaanuari keskpaigast alates endine minister Mart Järvik MESi nõukogu liige. Sellele ametikohale suunas ta Järviku parteikaaslasest rahandusminister Martin Helme.

Mart Järvikut ei õnnestunud Äripäeval tabada. Praegune maaeluminister Arvo Aller ütles aga, et maakapitali meede on Järviku ideest siiski erinev. Maakapitalirent annab tema sõnul maaomanikele võimaluse suurte laenude asemel müüa oma maatükid nii, et saavad jätkata nende kasutamist.

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul on meetme detailsemad tingimused alles väljatöötamisel. Tema sõnul on põllumaa kapitalirent tavapärane turul olev toode, mis on kasutusel ka teistes liikmesriikides.

Gorbani sõnul võimaldab meede maaomanikel rahapuuduse korral oma maa sihtasutusele müüa, sihtasutuselt selle taas rendilepinguga kasutusse võtta ning teatud aja jooksul maa tagasi osta. Tema sõnul suunatakse esialgse plaani kohaselt meede väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sh mikroettevõtjatele.

„Eks see on jätk sellele, mida eelmine minister alustas,“ ütles teraviljakasvatusega tegeleva Uuetoa talu omanik, ettevõtte Avispeamees juht Jaak Läänemets. Tema sõnul ei ole mõte sugugi uus ja mingitel hetkedel võib see majanduslikesse raskustesse sattunud põllumehi isegi aidata. „Kuid ma ei tea, kas see on praeguses keerulises olukorras kõige aktuaalsem idee,“ ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul peaks valitsus välja töötama hoopiski meetmed, mis tagaks põllumeestele piisavas hulgas töötajaid. „Täna on olukord, kus peame vaatama, kuidas saaksime teha kõige hädavajalikumad asjad ära nii, et täitsa käpuli ei kukuks. Siis alles vaataks teisi meetmeid,“ rääkis ta. „Ma praeguses olukorras maakapitali ideed esimeseks prioriteediks ei tõstaks,“ lisas ta.

Läänemetsa sõnul on töökäte puuduse mure suur. „Väga kahju on, et meie siseminister probleemist aru ei saa,“ ütles ta. „Ei ole nii, et põllumeestel on hirmus suur austus just Ukraina töötajate vastu, kuid see kõik on juhtunud olude sunnil. Mujalt pole inimesi tööle võtta,“ ütles ta. Läänemets küsib, kui palju peab majandus kannatama sellepärast, et ühel ministril on jäik suhtumine võõrtööjõusse?

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.