Eliisa Matsalu • 4 oktoober 2019

Minister Järvik maade kokkuostust: me ei lähe turgu solkima

Maaeluminister Mart Järvik plaanib panna riigi kümnete miljonite eurode eest eramaid kokku ostma, et neid seejärel noortele peredele kas üürida või müüa. Plaan tekitab endistes maaeluministrites segadust, kuna praegu riik hoopiski müüb igal aastal suures koguses maid. „Tekiks totter olukord,“ ütles keskerakondlane Tarmo Tamm.

Maaeluminister Mart Järviku sõnul tahavad paljud inimesed maale kolida, kuid neil pole selleks kapitali. Suured pangad tema sõnul maale elamise ostmiseks laenu ei anna.  Foto: Andras Kralla / Äripäev

Järviku (EKRE) ideed teatakse praegu peamiselt kui 100 miljoni euro suunamist Maaelu Edendamise Sihtasutusse, et takistada maatükkide sattumist suurte maaomanike ja võõramaalaste kätte. Kui endised ministrid teevad plaani maha, siis Eesti üks suurimaid maaomanikke, AS Vestman Energia juht Aivar Berzin peab ideed põhimõtteliselt õigeks. Nende põhjendustega saab tutvuda lähemalt artikli lõpus.

Järgneb intervjuu minister Järvikuga.

Kavatsete suunata Maaelu Edendamise Sihtasutusse 100 miljonit eurot, et toetada inimeste maale kolimist. Kellele kavatsete toetusi maksma hakata ja kuidas?

Me ei kavatse sadat miljonit eurot kuhugi jagama hakata, vaid see on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) võimekuse tõstmiseks, et nad saaksid eelkõige garanteerida ja anda laene ning hakata tulevikus turult sobivaid maid kokku ostma, et neid siis noortele peredele kas rentida või müüa.

MESil on oma nõuandeteenistus olemas, mida tahame tugevdada. Tahame koondada MESi kogu info, mis ühel noorel perel või välismaalt tagasi tulijal maale asumiseks vajalik on.

Mis tingimustele inimesed vastama peaksid, et sellist toetust saada?

Need on alles otsustamise järgus. Kõige suurem eesmärk praegu on luua tingimusi, et noored üldse tahaksid ja saaksid maale minna. See, et MES praegu ei suuda kõikide vajadusi rahuldada, on kitsaskoht, mis tuleb esimesena ära lahendada.

Suured pangad väljaspool Tallinna eluaseme ostuks laenu ei anna. Heal juhul mõned saavad kuldses ringis ümber Tallinna-Tartu laenu. Aga maale ei anta laenu. See, et laenuvõimekust ja laenu garanteerimisvõimekust pankadele tagada, on esmane ülesanne. Kuid kindlasti kirjutame neid asju täpsemalt lahti.

Kindlasti katsume ka kohalike omavalitsustega koostööd teha, et nad aitaksid soovijatele talukohti leida ja äriplaane kohendada. Paljudel inimestel on soovid ja äriplaanid maale tulekuks olemas, kuid kapitali on puudu.

Tasub teada

Maaelu Edendamise Sihtasutus asutati 1993. aastal ja selle ülesanneteks on võlakohustuste käendamine, laenamine ja maaelu maine kujundamine. Kuulub maaeluministeeriumi alla.

2016. aastal sõlmiti 469 tagatislepingut tagamiskohustusega 54,9 miljonit eurot. 2016. aasta tagamistegevus võimaldas ettevõtjatel saada krediidiasutustelt laene summas 82,7 miljonit eurot.

2017. aastal sõlmiti 523 käenduslepingut. Finantseerimisasutustele väljastati uusi käendusi 66,6 miljonit eurot. Käendustegevus võimaldas ettevõtjatel 2017. aastal saada krediidiasutustelt laene summas 98,4 miljonit eurot.

2018. aastal sõlmiti 416 käenduslepingut. Finantseerimisasutustele väljastati uusi käendusi 59,39 miljonit eurot. Käendustegevus võimaldas ettevõtjatel 2018. aastal saada krediidiasutustelt laene summas 92,0 miljonit eurot.

Käendusportfelli suurus seisuga 31.12.2018 oli 100,3 miljonit eurot, millega on tagatud ettevõtete laene summas 168,8 miljonit eurot.

Allikas: MES

See meenutab natuke Keskerakonna lubadust hakata noortele peredele andma sissemakseta kodulaene, ainult et nn maaversioon.

Programm on meil väljatöötamisel. Mõtted on veel rääkimiseks liiga toored, kuigi ideid on palju. Praegu on 100 miljoni euro täpsest kasutusest veel vara rääkida, järgmise aasta suveks on kindlasti midagi konkreetset paigas

Kuid summa 100 miljonit on paigas ja olemas või tuleb sellega veel vaeva näha?

Tuleb veel vaeva näha. Tõenäoliselt tuleb see laenu arvel, me ei taha kindlasti milleltki muult oluliselt 100 miljonit ära võtta. Riigieelarves lähiajal mingit vaba raha näha ei ole, kuid riigil laenu võtmise võimekus on. Lausa soovitatakse, et võtke laenu. Soomlased võtsid hiljuti väga suure laenu ja nad said rekordiliseks intressiks -0,7%. Mis sa veel oskad tahta?

Kuid kõik need asjad tulevad lauale siis, kui riigieelarve on lõplikult vastu võetud. Sinna on veel pikk maa minna.

Kust tuli teil idee panna riik eraisikute maid kokku ostma?

Seda on rakendanud paljud riigid. Meie lõunanaabrid Lätis panid analoogse süsteemi eelmisel aastal käima. Idee on, et riik võiks osta ise maad ära, mitte lasta neil suurte kokkuostjate kätte koguneda. Ühel kokkuostjal on juba 120 000 hektarit. Seal on oht, et suured maad võivad sattuda välismaiste omanike kätte ja oma inimestel enam maale maid osta pole, vaid peavad vahendaja käest krõbeda hinnaga kokkuostja käest ostma.

Maid ostaks riik kokku turuhinnaga ja maa müüja pääseks tulumaksu maksmisest. Nii jääb tal kogu raha kätte, mitte ei peaks 20% ära andma.

Maa ostjaid on tohutult. Ei lähe ühtegi nädalat mööda, ilma et mulle helistataks ja küsitaks, kas ma tahaks oma maad ära müüa. Ma ei ole mingi suur maaomanik, isatalu ei müü ma mitte mingil juhul, kuid ikka ei anta mulle rahu. Selline mure on paljudel.

Miks ma peaks müüma? Maa on selline ressurss, mis ajas vaid kasvatab oma väärtust.

Miks siis üldse keegi riigile peaks müüma?

Teatud juhtudel, kui inimesed enam ise ei suuda maad harida. Et maa ei satuks kokkuostjatele ja sealtkaudu välismaalaste kätte.

Müüakse ikka sellele, kes maksab suurimat hinda.

Me maksaks turuhinda, me ei läheks turgu solkima. Küsida võib alati rohkem, aga turul on oma hinnad välja kujunenud, seega sellest küsimusest suurt kasu ei ole.

Ehk siis riigiga kauplemiseks ei lähe?

Ei lähe, ja mingit ostmise kohustust ka riigil ei tule. Tuleb vaadata ikka selliseid maatükke, mis oleksid taluna kasutuselevõtuks kõlblikud. Kindlasti teeme siin koostööd kohalike omavalitsustega. Näiteks teeme näidisprojekti Olustveres, kus omavalitsus lubas otsida sobilikud maatükid välja. Eks näis, kuidas see õnnestub ja kas inimeste huvi on suur või väike.

Mart Järvik Palamuse laadal.   Foto: Andras Kralla / Äripäev

Üks oht on, et riigile hakatakse pakkuma eriti amortiseerunud hurtsikuid.

Aga turuhind on ikka turuhind, ükskõik mida võib pakkuda. Ja kui inimene tuleb mõttega, et asub maale elama, siis see hurtsik pole mingi probleem. See võetakse lihtsalt maha siis.

Peame looma häid tingimusi, et inimesed tahaksid maale elama minna. Kindlasti seisab meil ees suur läbirääkimine rahandusministeeriumi ja ka teiste ministeeriumitega, et teha maapiirkondade inimestele maksuerisusi, nagu on tehtud näiteks Ungaris ja Poolas.

Rääkides riigieelarvest, siis 2020. aasta riigieelarve näeb põllumajanduse üleminekutoetuste maksmiseks ette lubatust kolm korda väiksema summa. Kuidas sai 15st miljonist 5 miljonit eurot?

Hakkame sellest pihta, et riigieelarve baasrahastusena ei olnudki mingit numbrit kirjas ja mingist vähendamisest rääkida ei saa. 15 miljonit tuli sellest, et üldisest riigieelarve vahendite summast on seaduse järgi võimalik 15 miljonit maksta, kuid nii palju me ei suutnud kokku kraapida. 5 miljonit eurot on hetkel kindel, äkki leiame midagi kuskilt veel juurde. Pingsalt jälgime kõiki võimalikke kohti eelarves, kust oleks võimalik üleminekutoetuste summat suurendada.

Eelmistel kordadel on üleminekutoetusi makstud minule arusaamatult. Näiteks jagati toetust sellisele talumehele, kel oli 2008. aastal 100 lehma ja sai nende eest ka toetust 2017. aastal, kuigi tal selleks hetkeks enam ühtegi lehma tegelikult ei olnud. Öeldi, et see summa on ette nähtud referentsaasta põhjal. Minu arvates tuleks toetuste jagamise põhimõtted võimalikult täpselt kindlaks määrata, et neid ära jaotada üksnes neile, kes seda päriselt vajavad.

Kuidas saada maapiirkonda eluasemelaenu?

SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Tammearu sõnul väljastab SEB eluasemelaenu kodu soetamiseks nii linna kui ka maapiirkondadesse. Umbes 80% laenudest väljastab SEB Tallinna ja Tartu, ülejäänud maapiirkondadesse ja väikelinnadesse. „Maapiirkondadesse eluaseme soetamiseks ei ole me suur nõudlust täheldanud,“ sõnas Tammearu.

Tammearu selgitas, et kui enamik laenutingimusi on linna ja maapiirkonda kodu soetamisel samad, siis maapiirkonda eluaset soetades võib olla vajalik mõnevõrra suurem omafinantseeringu nõue, sest üldjuhul on maal kinnisvara vähem likviidne kui linnas.

Vahel võib maapiirkonda eluaseme soetamisel takistuseks osutuda veevarustuse ja kanalisatsiooni puudumine. SEB peab vajalikuks, et laenuvõtja siiski veevarustuse ja kanalisatsiooni majja sisse viib, sest see suurendab hilisemal objekti müügil likviidsust.

Tammearu sõnul on sellisel juhul vaja pangal teada tööde maksumust. Selleks palub SEB laenutaotlejal esitada ka ehituskalkulatsiooni ja plaani, kuidas kavatsetakse tööde eest tasuda.

Kui vee- ja kanalisatsioonitöid kavatsetakse rahastada laenuga, tuleb arvestada, et soetatava maamaja väärtus ise ei pruugi olla täiendava laenusumma võtmiseks piisav. Seega tasuks kaaluda lisatagatise kasutamise võimalusi.

Tammearu sõnul on riigi algatus toetada eluaseme soetamist maapiirkonda tervitatav, kuid konkreetse Järviku meetme kommenteerimiseks on veel teada liiga vähe infot.

Endised maaelu- ja põllumajandusministrid Järviku ideest ei vaimustu.

Kruuse: väga kommunistlik idee

Reformierakonna liikmest endine maaeluminister Urmas Kruuse peab Järviku maaostu ideed praeguse valitsuse viimase aja kõige hullemaks ideeks. Tema sõnul on vähegi korralik põllumajanduslik maa tegelikult juba kasutuses.

„Praegu ei jätku valitsusel isegi raha üleminekutoetuste maksmiseks, mida kõik kolm erakonda suure suuga lubasid. 15 miljoni euro asemel leiti 5 miljonit. Ja nüüd räägitakse 100 miljonist eurost, millega maid kokku osta,“ rääkis Kruuse.

Kui riigile maad müües pääseb tulumaksu maksmise kohustusest, siis tekib Kruuse sõnul küsimus, mis eesmärgiga mõned maa müüjad hakkavad saama tulumaksu soodustust.

„See on hästi rumal idee, sest see moonutab turgu,“ ütles Kruuse. Tema sõnul ei kuulu tegelikult ka Eestis palju maad välismaalastele, mistõttu jääb arusaamatuks, mis probleemi Järvik lahendada üritab. „Väga kommunistlik idee,“ lisas ta.

Kruuse sõnul peaks riik hoopiski üle vaatama erapanganduse turutõrked laenu andmisel maapiirkondadesse. „Kui inimesed ei saa mõistlikult laenu võtta, siis see on küll probleem. Riik peaks mõtlema näiteks käenduste peale, sest kogu elu ei saa rajada vaid Tallinna ja Tartu peale,“ ütles ta.

Tamm: tekib ju täiesti totter olukord

Endine maaeluminister, Keskerakonna liige Tarmo Tamm maade kokkuostu ideest aru ei saa. Tema sõnul müüb riik ise igal aastal riigimaid, sel aastal näiteks 17 miljoni euro eest. Seega kui riigil on maad tegelikult olemas, tuleb riigil maa kasutus ümber korraldada. „Muidu tekib ju totter olukord, kus ühelt poolt riik müüb maid ja teiselt poolt ostab,“ ütles Tamm,

Kui riigile maad müües pääseb müüja tulumaksu maksmisest, tekib Tamme sõnul ka olukord, kus kõik peaksid tahtma ainult riigile maad müüa. „Ma pole sellele ideele täielikult pihta saanud, kuid ma ei tea veel ka täielikult detaile,“ ütles ta.

LOE LISAKS:

Aivar Berzin: maa müügile peaks rohkem piiranguid seadma

Padar: meenutab aastat 1930

Sotsiaaldemokraadist endine põllumajandusminister Ivari Padar tõdes, et ta pole Järviku plaanist täielikult aru saanud. „Olen ääretult kriitiline, kui Maaelu Arenduse Sihtasutuse põhitegevuse arvel hakatakse tegelema re-migratsiooni teemaga,“ ütles Padar.

Padarile kõlab Järviku idee nagu midagi, mis pärineks 1930ndatest Konstantin Pätsi ametiajast. „Kogu asja eesmärk on ähmane,“ lisas ta.

Üks asi on Padari sõnul selge – kui plaanitav 100 miljonit eurot peaks tulema Maaelu Arendamise Sihtasutuse teiste tegevuste eelarve arvel, on tegu väga vale plaaniga.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931