Tamm: paljud riigid on asunud põllumehi toetama, Eesti ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks

Et tagada toidujulgeolek ja vältida põllumajandusettevõtete suurtesse raskustesse sattumist, tuleks Eestis ajutiselt viibival välistööjõul lubada põllumajanduses töötamist jätkata, leiab Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.

Tarmo Tamm  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seetõttu tegid koalitsioonierakondade fraktsioonid Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (170SE) muudatusettepaneku, et välismaalased, kes viibisid Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga, mil kehtestati piiriülese liikumise piirangud, saaksid edasi töötada kuni käesoleva aasta 31. juulini. Erisus hõlmaks taime- ja loomakasvatust, jahindust ning neid teenindavaid tegevusalasid.

"Muudatusettepanek näeb veel ette, et siseminister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor saab anda põllumajanduses töötavatele välismaalastele üldkorraldusega seadusliku aluse Eestis viibimiseks kuni 31. augustini. See annab välismaalastele mõistliku aja enda Eestist lahkumise korraldamiseks," lausub Keskerakonda kuuluv Tarmo Tamm. "Olukorras, kus näiteks Saksamaa, Norra ja Soome on otsustanud välistööjõudu tšarterlendudega kohale tuua ning paljud riigid kaaluvad seda võimalust, peab ka Eesti selles valdkonnas otsustavaid samme astuma. Mitmed riigid on asunud kodumaised põllumehi toetama, Eesti ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks."

Tarmo Tamm märgib, et põllumajanduses kasutatakse järjest rohkem kaasaegseid masinaid, mis nõuavad eelnevat väljaõpet ning seetõttu on ülimalt keeruline kvalifitseeritud tööjõudu leida. "Näiteks lüpsja kutseõpe kestab kutsehariduskeskustes neli kuud. Üks põllumajandusettevõtja kuulutas paar päeva tagasi "Aktuaalses kaameras", et soovib lüpsjat palgata, kuid sai seepeale vaid ühe telefonikõne. Lisaks nõuab põllumajanduses töötamine head vastupidavust - tihtipeale tuleb töötada varahommikust hilisõhtuni. Kui Eesti põllumajandusettevõtted ei leia lähiajal kohalike inimeste näol vajalikke töökäsi, siis peame tõsiselt kaaluma välistööjõu Eestisse lubamist," ütleb Tarmo Tamm.

Kehtiva välismaalaste seaduse § 106 lõike 13 kohaselt on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja praegu ei ole erisust ette nähtud, et välismaalane saaks töötada Eestis pikemalt. Samuti nähakse muudatusettepanekuga ette erisus välismaalaste seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud palgakriteeriumist, et tagada sujuv üleminek hooajatöölt, kus palgakriteeriumit kehtestatud ei ole, üldtingimustel lühiajalisele Eestis töötamisele.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150