Autor: Põllumajandus.ee • 9. aprill 2020

Isevarustatuse tase tuleb lisaks piima- ja teraviljatootmisele ka liha, munade ja köögiviljade puhul tõsta vähemalt 100%-ni. Selle asemel on aga pigem kuulda arvamusi, et „vähendage siis mahte“ või „kes toime ei tule, peabki pankrotti minema“.

Liikumispiirangud on igale eestlasele toonud kohale uue reaalsuse. Täis kõhuga võib inimene igasugust olukorda pikemat aega taluda, aga kui kõht on tühi, siis on rahutuste ja rüüstamiste tekkimine päevade küsimus. Seetõttu on meie kõigi huvides, et suudaksime oma rahva ise toiduga ära varustada. Kogesime, kuidas tõsise kriisi korral saab iga riik arvestada sellega, mis asub tema territooriumil. Nii nagu koduski – saan tarbida seda, mis mul reaalselt olemas on, mitte seda, mida näen arvutiekraanil. Kui maskide tootmist saab kiiresti alustada ja päevapealt lõpetada, siis seemnest leivani või vasikast piimani kulub aega. Siin peame olema ettenägelikud.

Põllumehe säästud on põllumaas

Kuidas saaks põllumees ennast juba täna kriisi vastu kindlustada ning tagada, et tal oleks raha tootmist käigus hoida? Alati ei pea riik pakkuma toetusi. Põllumeeste ettepanekul on Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakkunud välja nutika lahenduse, mis leevendab põllumeeste rahalist seisu ega kuluta samal ajal maksumaksja raha. MES-i planeeritav Põllumaa kapitalirent on meede, kus riik ostab põllumehelt põllumaa ning rendib selle pika maksegraafikuga talle tagasi. Nii vabaneb põllumehe jaoks maa all „kinni“ olev raha, mida ta vajab kriisi üleelamiseks. Põllud ei jää sööti ning me saame endale kindlustada vajalikus mahus toitu.

Ajakirjanduses on leidunud sõnavõtte, et kui põllumees pole suutnud raha säästa, siis peabki pankrotti minema. Põllumehe „säästud“ aga asuvadki täna temale kuuluvas põllumaas. Põllumees on maad harides muutnud selle viljakaks ning olnud sunnitud maaomaniku survel rendimaa ära ostma. Kui seda mitte teha, ostab maa ära investor, kes tahab hakata renti järjest kergitama. Paraku on ühe hektari pealt teenitav tulu piiratud ja kõrge rent võib tootmise üldse kahjumisse viia.

Põllumaa kapitalirendi puhul saab riik maa omanikuks ning põllumees saab aga enda kogutud „säästud“ kasutusse võtta ja säilitada enda hooldatud põllumaa. See on üks ja kiire meede, mis oleks tark täna käima panna. Nagu meie ministrid on ennustanud, siis sügiseks võib kriis juba veel rohkem põllumajandustootjatele mõju avaldada ja selleks hetkeks on vaja toimivaid lahendusi. Kui alles siis hakata lahendusi otsima, oleme hiljaks jäänud.

LOE LISAKS:

MES kinnitas raskustesse sattunud maaettevõtjatele suunatud finantsmeetmete tingimused

Laenud, käendused ja maakapital aitavad leevendada sektori ees seisvaid suuri probleeme

Kindlasti on kriisiolukorras mõistlik vältida liigseid kulusid, oodata mõne investeeringuga ja olla valmis ootamatusteks, mis vähendavad toodangu hinda või raskendavad tarvikute kättesaadavust. Põllumeeste ühistus KEVILI oleme oma tegevusi selle pilguga juba analüüsinud ja vajalikke ettevaatusmeetmeid rakendanud. Samas ei ole ma päri arvamusega, et põllumehed peaksid hakkama tootmismahtusid kokku tõmbama. See halvendaks Eesti riigi isevarustuse taset veelgi. Põllumaa kapitalirendi rakendamine aitaks põllumajanduses suuremat kriisi ära hoida ning kohalik toidutootmine oleks panuseks riiklikule julgeolekule.

Meelis Annus, põllumeesteühistu KEVILI juhataja