„See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on …“

Oleme harjunud, et meie toidulaud on kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks aga kindlasti mitte iseenesestmõistetavalt võtta. Märtsis vallandas Covid-19 viiruse levik toidupoodides ajutise osturalli ning riigipiiridel looklesid kaubaautode kolonnid. Kõik see tekitas küsimuse: kas võime kindlad olla, et toitu jätkub?

Vaatame täpsemalt, milline oli 2019. aasta toidu tootjatele ja töötlejatele? Maaeluministeeriumis on valminud põhjalik ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemuste kohta, millest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger.

Riigi seisukohalt on väga oluline võimekus ennast ise tähtsamate toiduainetega varustada. Seega on põllumajandusel toidujulgoleku seisukohalt äärmiselt oluline roll. Tänasel päeval toodetakse Eestis piima, teravilja ja kala oluliselt rohkem kui tarbitakse, teiste põhitoorainete vajadust täielikult ära ei kaeta. Kõige madalamal tasemel on kodumaise puu- ja köögiviljaga varustatus, kuna puu- ja köögiviljasektoril on väga raske konkureerida odava importtoodanguga.

Piima kogutoodang oli viimase 27 aasta suurim, produktiivsus tegi taas korraliku hüppe. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 31. detsembril 2019 Eestis 254 000 veist, aastakeskmine piimalehmade arv oli 85 000, mis võrreldes eelmise aastaga veidi vähenes. Piima kogutoodang suurenes 821 500 tonnini ehk 3%. Aastane piimakus kasvas keskmiselt 3,7% lehma kohta ja jõudis 9633 kilogrammi tasemele. Piimakarjade arv jätkas vähenemist – kuigi eelmiste aastaga võrreldes veidi aeglasemas tempos. Piima aasta keskmine kokkuostuhind oli 310 €/t, jäädes üpris eelmise aasta tasemele (+0,8%).

Sigade arvukus on taas kasvamas, mida toetas sealiha nõudluse kasv maailmaturul. Sigade arvukus suurenes aastaga ligikaudu 16 000 looma võrra ja veiste arv enam kui 2000 veise võrra. Lindude, lammaste ja kitsede arv vähenes 5%. 2019. aastal tapeti majapidamistes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 113 614 tonni eluskaalus loomi ja linde, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3% rohkem. Sealiha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 56%, linnuliha 24%, veiseliha 19% ja lamba- ja kitseliha vaid 1% kogu lihatoodangust.

Taime- ja loomakasvatuse kõrval on oluline koht toidulaua varustamisel ka kalandusel. Mereäärsest asupaigast tulenevalt on kalandus alati olnud Eesti jaoks oluline majandusharu ning siin on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. 2019. aastal püüti kokku 86 924 tonni kala, mis on 1,4% vähem kui eelneval aastal. Kaugpüügisaak oli 2019. aastal 17 835 tonni (+4,0%) ning püüti peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta. Läänemere traalpüügi saak oli 55 342 tonni (-2,0%) ja põhiliselt püüti kilu ja räime. Rannapüügi (räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha, särg ja vimb) saagiks saadi 10 816 tonni (+3,6%). Sisevete kalapüügi saagi suurus oli 2931 tonni (-7,1%), mille peamisteks püügikaladeks on ahven, koha, latikas, särg, haug, jõesilm, luts ja angerjas.

Vesiviljelussektori moodustavad Eestis kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, vähikasvatus ja kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks. Lisandumas on ka neljas tegevusvaldkond – vetika- ja karbikasvatus. 2019. aasta andmed veel praeguseks avaldatud ei ole, kuid 2018. aastal müüsid vesiviljelusettevõtted 944 tonni kaubakala ja -vähki.

Eksport suurenes viiendiku võrra. Koduturu tarbimise piiratusest ja meie tööstuste piisavast võimekusest tulenevalt on väga olulisel kohal eksport. Eesti eelisteks EL-i ja muu maailma konkurentsis on pikaajalised traditsioonid toiduainete tootmisel ning loodusliku ja ökoloogiliselt puhta toorme kasutamine. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2019. aastal hinnanguliselt 1,1 miljardit eurot, mida oli viiendiku võrra rohkem, ja ühtlasi oli see ka viimase viie aasta rekord. Teravili moodustas ekspordikäibest 20% (maht suurenes aastaga ligi 100%) ning piim ja piimatooted 19%. Tuleb siiski tõdeda, et ligi kolmandik meie põllumajandussaadustest eksporditakse väärindamata kujul, kuid eksporditulu suurendamiseks peaks välja viima rohkem just töödeldud tooteid. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on tugevalt orienteeritud Euroopa Liidu siseturule – umbes 80% ekspordikäibest tuleb kaupade müügist teistesse EL-i liikmesriikidesse. Olulisemad sihtriigid on aga lähinaabrid – Soome, Läti ja Leedu. Kuigi koguekspordist moodustab suure osa tooraine väljavedu, teevad tööstused pidevalt tööd toodangule uute turgude leidmise nimel. Toidutööstused ekspordivad umbes kolmandiku (~560 mln €) oma toodangust. Kõige suurem osakaal toiduainetööstuste ekspordis on piimatööstusel (~20%), kala, liha ja joogitööstuse osakaal on kõigil ~10%, teiste tegevusalade osakaal on väiksem.

Impordi kasv oli võrreldes ekspordiga aegalasem. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi 2019. aastal 1,63 miljardi euro väärtuses ehk 5% enam kui eelneval aastal. Kõige enam toodi sisse jooke, alkoholi ja äädikat (14%), teiste toidugruppide osakaal jäi alla 10%. Olulisemad imporditurud olid Läti, Leedu ja Soome. Tulles tagasi alguses mainitud Carl Robert Jakobsoni tähendusrikka lause juurde, siis võib öelda, et 2019. aasta oli sektorile hea aasta — liha ja leiba jagus ja seda sai ka teistega jagada. Kuid milliseks täpsemalt kujuneb ja mis mõjusid toob endaga kaasa 2020. aasta, seda on hetkel raske hinnata, kuid kindlasti võib juba praegu väita, et see tuleb keerulisem kui mullu.

Allikas: Maablogi