Autor: Põllumajandus.ee • 20. aprill 2020

Kõik kartulikasvatajad on teemaga kindlasti juba kursis, aga häid ja ühtseid lahendusi paraku veel ei ole. Paljuski minnakse meie oludes n-ö „katse-eksituse“ teele. Valdkonnaga vähem kursis olevad inimesed tahavad kindlasti teada, mis siis nüüd juhtus või milles probleem?

Säilitus- ja seemnekartuli kasvatuses on agrotehniliselt vältimatu, et kartulikoristusega ei saa alustada enne, kui rahvakeeli öeldes kartuli „koor kinni“ on jäänud. Ehk enne koristusega alustamist peab mugulatel koor muutuma piisavalt tugevaks, vastupidavaks mehaanilistele vigastustele ja haigustele. See tugevaks muutumise protsess hakkab mugulates toimuma alles siis, kui kartulipealsed on oma maise elu lõpetanud ehk kuivanud. Olenevalt ilmastikust, kartuli sordist jm asjaoludest kulub selleks peale pealsete kuivamist või eemaldamist umbes 2-3 nädalat.

Eesti kliima teeb asja veelgi keerulisemaks – sügisel kartulikoristuse ajal ei ole meil ilm tavaliselt kuiv ja hommikust õhtuni päikseline, seega pealsed loomulikul teel ära ei kuiva. Pealsete eemaldust on meie tingimustes pea alati vaja forsseerida.

Et alustada kartulikoristusega ilmastiku mõttes õigel ajal, tuleb pealsed meie tingimustes sageli veel poolrohtsetena kas eemaldada või kuivama sundida, sest loomulikul teel kuivamine pole enamasti võimalik. Kui inimene ei sekku, leiab pigem aset mädanemisprotsess, mis soodustab taime- ja seenhaiguste levikut, eriti aga lehemädaniku levimist mugulatesse, tuues niimoodi kaasa suuri saagi- ja säiltuskahjusid.

Seega, inimlikult on võimalik sekkuda kahel viisil. Esimene võimalus on kasutada kemikaale (nn defoliante - seniajani valdavalt „regloon“), mis lõpetavad pealsete elutsükli n-ö keemilise sekkumise tulemusena ja sunnivad need kuivama. Teine variant on eemaldada pealsed mehaaniliselt, kasutades pealsepurusteid ehk pealseeraldusmasinaid.

Siiani kasutati valdavalt keemilist sekkumist, aga tulenevalt eelmisel aastal vastu võetud Euroopa Liidu seaduse muudatusest, on seni levinud preparaatide kasutamine nüüd keelatud ja tunnistatud keskkonnale ohtlikuks. Pingeliselt püütakse leida küll muid preparaate, mis oleksid nõuetega kooskõlas, mõned neist on juba ka saadaval, paraku nende efektiivsus ja tulemus on veel suure küsimärgi all. Reaalsed kogemused suurtel välipindadel ja Eesti ilmastikutingimustes uute lubatud preparaatidega siiani puuduvad. On olnud aastaid, kus vihmade tõttu defoliantide kasutamine peaaegu et võimatuks osutub, midagi sarnast juhtus 2017. aastal. Osad kartulikasvatajad on siiski läinud riski peale välja ja proovivad kasutada uusi preparaate. Ei saa välistada, et need riskid õigustavad ennast, juba aasta-paari pärast oleme kindlasti targemad.

Samas tundub, et üle Euroopa on siiski väga palju neid kartulikasvatajaid, kes otsustanud pealsete mehaanilise eemaldamise kasuks. Eestimaa kartulikasvatajale tuleb siinkohal appi Stokker, kes on ühe maailma suurima kartulitehnika tootja, Grimme, Premium partner Eestis.

Sel aastal on Grimme kartulipealsete eemaldajate tellimuste hulk kogu Euroopas kasvanud üle 10 korra, mistõttu on kasvanud ka tehase tootmismahud. Pealseeraldajaid ei ole võimalik suurtes kogustes lattu täielikult valmis toota, sest siin on palju tellija-spetsiifilist nagu näiteks: mis nugasid kasutada, kuhu ja kuidas toimub purustatud pealsete väljutus, erinevad vaolaiused jne.

Näiteks, vao laiused võivad olla 75, 80, 85 või 90 cm, aga mujal Euroopas (eriti Inglismaal) kasutatakse veel ka sageli vahepealseid vaolaiusi ehk n-ö tollimõõdustikku.

Hetkel oleme tarninud ja tellinud juba mitmeid, nii 2- kui 4-realisi pealseeraldusmasinaid, aga tellida on võimalik ka suuremaid, 6-realisi masinaid.

Pealsete mehaanilise eraldusega võib kaasneda varte rebimine ja koos sellega võidakse tõmmata mugulad maapinnale liiga lähedale, mistõttu võib tekkida mugulate päevitumise oht.

Samuti võivad purustatud pealsete jäägid hakata kogunema mugulate kohale pinnase pragudesse ja märjaga seal mädanema hakata, olles soodsaks kasvupinnaseks omakorda mitmetele seenhaigustele.

Selle jaoks on Grimme välja töötanud spetsiaalse eraldi paigaldatava lisavarustuse - masina järgi paigaldatakse nö laiad surverattad, mis suruvad pealsete eemalduse järel vaopinna kokku, ellimineerides nii ka mugulate päevitumise riski.

Vaata ka Grimme 6-realise surveratastega pealse-eemaldusmasina GRIMME KS 600 demo videot SIIT.

Andres Suitso, Stokker ASi põllumajandustehnika tootejuht