Autor: Põllumajandus.ee • 23. aprill 2020

Suurima põllupäeva ja tootmiskatsed põllul teostas Scandagra Eesti osaühingu Estonia põldudel Oisu lähistel, kuhu kutsuti 4. juulil ka põllumehi uudistama. Katsete eesmärk oli näidata erinevate kultuuride sortide ja taimekaitselahenduste mõju põllupildis ning saada sealt tagasisidena paremaid tulemusi.

Suurel hulgal külvati maha talirapsi ja talinisu sorte, et võrrelda neid samades tingimustes ning ühtmoodi kasvatustehnoloogiaga põllul ning saada tagasisidet saagikuse ja kvaliteedi osas. Samas ei puudunud katsetest erinevad taimekaitse, leheväetise ja väetustehnoloogiate võrdlused.

Üheks huvitavamaks võrdluseks põllul oli talirapsi külvitehnoloogiate võrdlus, kus võrreldi kitsa reavahega (12,5 cm) ja külvisenormiga 50 id/m2 külvi ning laia reavahega (35 cm) ja madaldatud külvisenormiga - 35 id/m2 külvi. Suviteraviljadest oli katses suvioder ning visuaalseks vaatluseks ja sortide võrdlemiseks ka mais.

Sortide võrdlemine samades tingimustes annab hea ülevaate just sordi kasvuajale, sest tihtilugu on külvikord seatud nii, et on vajalik just peale talivilju külvata järelkultuuriks mingi teine talivili ja kiirel hooajal liiga hilise valmimisega sordid muudavad tööd raskeks. Samuti aitab teadmine erinevate sortide omadustest sättida enda koristuskonveierit, millest omakorda võib sõltuda teravilja kvaliteet.

Katses 25 sorti. Talirapsi sordivõrdluses oli maha külvatud 25 sorti, mis kuulusid erinevate tootjate hübriid-, pool-kääbushübriid, liin-, Clearfieldi ja nuutrikindlate sortide hulka. Kõige suurem hulk külvatud sorte kuulus Prantsuse aretajale Limagrain Europe, kust tuli ka kõige saagikam ja parima õli ning saagi suhtega sort ‘Armstrong’, mille saagiks saime tootmiskatses 5,6 tonni ja õlisisalduseks 44,9%. Antud sort on Eesti põllumeeste seas kasvatuses olnud paar aastat ning praktika on näidanud väga head talvitumist ja saaki. Kasvuajalt pole sort küll kõige varajasem, varasem on sama aretaja sort ‘Allicante’, mille saagiks saime 5,3 t/ha ja õlisuseks 43,9%, kasvuajalt on ‘Allicante’ ligikaudu 5-6 päeva varajasem.

Postiivse üllatajana näitas ennast DeKalbi uus poolkääbushübriidsort ‘DK Sequel’, mis andis saagiks 5,55 t/ha ja õlisuseks 42,2%. Poolkääbushübriidide tugevuseks on nende väga hea talvitumine, kohati võivad nad jääda küll saagipotentsiaali poolest tavahübriidsortidele alla, kuid antud juhul näitas see, et ka poolkääbussordid suudavad anda kõrget saaki. Kuna poolkääbussordid on sügisel aeglase arenguga ja kevadel hilised ärkajad, siis kiiretel ja soojadel kevadetel nagu oli 2019. aastal, hakkavad rapsid kiirelt kasvatama peavõrset, kõrvalvõrsete kasv jääb tahaplaanile ning kasvureguleerimine kipub hiljaks jääma, just kiire kasvu tõttu. Selle probleemi lahendamiseks tulebki kasvu reguleerida eesmärgiga, suurendada kõrvalvõrsete hulka. Ka antud põllul saadi poolkääbussordile kasvu reguleerimisega paremini pihta ja kõrvalvõrsete hulk oli suurem, kust tuli ka suurem saak. Poolkääbussordid peavad olema külvatud 10.-12. augustiks, sest hilised külvid ei suuda oma aeglase arengu tõttu sügisel piisavalt suureks areneda.

Lämmastik anna kahes jaos. Talirapsi väetamistehnoloogiate osas andis parima tulemuse sama sügisese lämmastikuväetise taseme (51 kg N/ha) juures variant, kus lämmastik anti kahes jaos, pool kogusest külviga NPK väetise näol ja teine pool pealtväetisena rapsi 2-3 lehe faasis, võrrelduna variandiga, kus kogu lämmastik anti külviga NPK väetise näol. Lämmastiku jagamine kahte ossa tõstis saaki 380 kg/ha võrra.

Taliraps vajab avarust. Külvitehnoloogiate võrdluses laia- ja kitsa reavahega talirapsi külvide saagikuses ja õlisuses suuri erinevusi ei tulnud, need olid vastavalt saagiga 5,6 t/ha-lt ja 44,9% õlisust kitsas reavahes ja saagiga 5,53 t/ha-lt ja õlisust 44,8/ laias reavahes. Tulemused olid võrdväärsed, kuid kinnitust sai fakt, et taliraps tahab ruumi ja avarust, millega suudab toota rohkem kõrvalvõrseid ning anda sellega võrdset saaki suurema taimede hulgaga külvile, kust tuleb omakorda ka antud tehnoloogia võit ehk kokkuhoid seemnekulult. Kuid antud tehnoloogia nõuab kindlasti ka põhjalikumat agronoomilist lähenemist kultuuri kasvatamisele ja suuremat tähelepanu tööde õigeaegsele teostamisele.

Sügisene leheväetamine tasub ära. Talinisu erinevate tehnoloogiate võrdlusesel andis kõige suurema ja parema tulemi sügisene leheväetamise katse, kus osale põllust anti sügisel läheväetisena mangaani ja aminohapete segu. Mangaan on element, mis osaleb fotosünteesi protsessis ja suhkrute tranportimisel ja kogumisel juurtesse. Sügisel on väga tähtis, et juurestikus oleks võimalikult palju suhkruid, et raskel talvel vältida juurte läbikülmumist ja soojadel talvedel, kus täielikku puhkeolekut ei tule, oleks taimedel toitained suhkrute näol n-ö omast sahvrist võtta. Antud katses andis mangaani ja aminohapetega lisaväetamine enim saaki, 459 kg/ha. Kevadel põldu hinnates algas leheväetatud osal vegetatsioon pihta 4-5 päeva varem, võrrelduna leheväetamata osaga, mis andis kultuurile kuival kevadel parema niiskuskasutuse ja toitainete omastamise. Tulemuseks oli produktiivvõrsete suurem arv taime kohta, väetatud osal keskmiselt 1,5-2 tk.

Talinisu sortide saagid jäid vahemikku 8,05-9,8 t/ha. Ootuslikult andsid varajased sordid tulemuseks väiksema saaginumbri ja parema kvaliteedi kui hilised sordid, kus suhe oli teistpidi – saak oli kõrgem, kuid kvaliteediklass madalam. Kõige oodatuim oli kahe uue talinisu sordi ‘Effekt’ (Rootsi päritolu) ja ‘RGT Reform’ (Saksamaa päritolu) nägemine põllupildis, koos vanemate sortidega ja nende võrdlemine. Antud sordid on keskvalmivad kuni hilised, suure saagipotentsiaaliga. Aretatud on ‘RGT Reform’ toidunisuks ja ‘Efekt’ pigem saagikaks söödanisuks, kuid toetaval aastal ja heal koristusajal suudab ka ‘Effekt’ anda toidunisu kvaliteeti. Koristusajalt on kindlasti need sordid hilisemad, kui sort ‘KWS Emil’, mida võib lugeda keskvalmivaks, kuni varajasema poolseks sordiks. Mõlema uue sordi suureks plussiks on madal kasvukõrgus, mis suurendab suuresaagilistel sortidel lamandumiskindlust. Veel iseloomustab neid sorte suur kevadine võrsumisvõime, mis parandab kultuuri umbrohtude allasurumisvõimet ja kuivadel kevadetel niiskuse aurustumist maapinna katmise läbi.

Kõige saagikamaks sordiks oli hiline sort ‘Creator’, mis andis välja saaginumbri 9,8 t/ha ja oli 4. klassi toidunisu, kuid ega uued sordid ‘RGT Reform’ ja ‘Effekt’ suuresti alla ei jäänud ning vastasid numbritega 9,4 t/ha ‘RGT Reform’ ja 9,0 t/ha ‘Effekt’ ning mõlemad olid 3. klassi toidunisu kvaliteediga. Keskvalmiva sordi ‘KWS Emili’ saagiks jäi 8,9 t/ha, kuid ka sellel sordil on suur saagipotentsiaal, mida kinnitab ka 2019. aasta viljelusvõistluse võitmine saagikuse osas.

Kindlasti tahavad kõik saagikamad ja hästi võrsuvad sordid saada suuremat lämmastiku taset, sest võrseid on rohkem ja sellega ka seemneid, mis vajavad kasvamiseks toitaineid. Väiksema lämmastiku normi juures jäävad lisavõrsete seemned peenikeseks ja toodavad palju peentera, mis kahjustab tugevalt kvaliteeti.

Suvikultuuridest oli ainsana maha külvatud suvioder ja see oli esindatud ühe sordiga, milleks oli ‘RGT Planet’. Antud sort on hiline kaherealine suviodra sort. Katse rajamise põhjus oli ajendatud põuastest kevadetest, et kui anda võimalikult suur kogus lämmastikust ära külviga, siis saab ehk tõsta sellega saagikust, kuna oder on kultuur, mis vajab lämmastiku varajases kasvustaadiumis. Nii saigi antud koos külviga lämmastiku 84 kg N/ha, pealtväetamise osas kasutasime ASN tüüpi väetist Entec 26, mida andsime 150 kg/ha. Entec 26 koostises on lämmastiku inhibiitor, mis lubab lämmastikul vabaneda järk-järgult ja võimaldab seda taimel pikema perioodi vältel kasutada. Inhibiito¬riga reguleeritud lämmastiku vabanemise efekt tuleb hästi välja põuastel kevadetel, samuti pidurdab inhibii¬tor lämmastiku leostumist sügavamatesse kihtidesse ja aurumist õhku, kuna peab enne läbima nitrifikatsiooni protsessi. Lämmastiku foon sellise väetusskeemi juures on suhteliselt kõrge - 123 kg N, kuid katse idee oli anda umbes 2/3 lämmastikku odrale varajases faasis, mis läheks n-ö saagi moodustamiseks ja võrsumiseks ning inhibiitoriga lämmastik läheks terade täitumiseks ja kvaliteediks. Antud katses saime tulemuseks aidakaalus 7,5 t/ha otra mahukaaluga 64 kg/hl.

Kõikide katsete täpsemad koondtulemused on leitavad raamatust „Scandagra põllupäevik“ - Scandagra 2019. aasta põllupäeva katsetest Estonia OÜ põldudel Väljaotsa külas, mis asub Scandagra kodulehel.

Kaarel Kallion, Scandagra Eesti agronoom-nõustaja