KEVILI põllujalutus: taliodra haigused ja varre-peitkärsakas rapsil

Jahe periood vahelduvalt eelneva soojalainega on taliodra taimedel esile kutsunud mitmeid füsioloogilisi kahjustusi, mis on seotud nii temperatuuri kõikumiste kui erinevate toiteelementide puudustega. Rapsipõldudelt leiab aga juba esimesi varre-peitkärsaka kahjustusi.

Füsioloogilised laigud taliodra lehtedel, äärislaiksus, pruunlaiksus, 2020.a.  Foto: Tiiu Annuk / KEVILI

Lisaks on välja löönud eelneva pehme talve tõttu sügisel nakatunud ning talve jooksul süvenenud haigused. Näha on nii pruunlaiksust, tüfuloosi, äärislaiksust kui odra-leheroostet või pruunroostet. Viimastest teeb põllumeeste ühistu Kevili agronoom-nõustaja Tiiu Annuk täna põhjalikuma ülevaate.

Väga oluline on kaitsta otra varajase nakkuse eest. Juhul kui oder on nakatunud haigustesse enne esimese kõrresõlme faasi (enne faasi 31). Võib see vähendada fotosünteesivat ala, samuti võrsumist, tulemuseks on madalam saagikus. Seetõttu on tähtis varajasel nakkusel fungitsiididega tõrje.

Äärislaiksus (Rhynchosporium commune)

Haigus esineb odral, rukkil ja tritikalel. Haigustekitaja jääb ellu taimejäänustel ja levib orasele peamiselt tänu vihmapiiskadele. Seen säilib taimejäänustel kuni aasta. See võib olla ka seemnetest, kuigi selle faasi tähtsus pole hästi mõistetav, kuna äärislaiksuse tekitaja ei ela mullas hästi.

Haigus esineb põllul kolletena ja levib kiiresti kogu taime lehestikule. Haiguse levikule aitab kaasa lähipiirkonnas asuv talirukki põld, kust lülieosed kergesti odrale levivad. Taime lehtedel on algul kahvaturoheline ovaalne laik värvub sinakaks või halliks. Hiljem ovaalselt pikenenud laigu keskosa kuivab, pleegib.

Äärislaiksus taliodra lehtedel, 2020 kevad.  Foto: Tiiu Annuk / KEVILI

Jahedad ja niisked tingimused soosivad seda haigust. Märjaga ja 10-18°C temperatuuril arenevad eosed kõrrejäänustel 48 tunniga. Lehtede nakatumiseks on vajalik niiskuse olemasolu ja temperatuur vahemikus 5-20°C, ideaalne 15-20 °C. Temperatuuril üle 22°C on nakatumine väga väike.

Kõrge riskiga tegurid:

• Väga varane külv

• Vihmane ilm

• Tihe külvikord vastuvõtlike kultuuridega

• Nakatunud taimejäänused, kõrred, varis ja ja seeme

• läheduses nakatunud kultuurid

• Minimeeritud mullaharimine, kus põhk jääb mullapinnale

Soovitused vältimiseks. Kasvatage sorte, mis on äärislaiksusele vastupidavamad, kuid jätkake haiguse jälgimist ka vastupidavatel sortidel. Vältige nakatunud põllukultuuride seemnete kasutamist. Koristage taimejäänused, tõrjuge varis. Vältige tuleks taliviljade väga varajast külvi, samuti suviodral kevadel väga varajast külvi. Vältige liigse lämmastiku kasutamist.

Keemiline tõrje. Enamikel fungitsiididel on hea kaitsev toime. Kuid vähestel on hea raviv toime suure haiguse surve korral. Efektiivne on kasutada asoole segus strobiluriini või SDHI fungitsiididega (Viverda, Variano Xpro, Zantara, Priaxor Power Pack, Elatus Era, Ascra Xpro, Siltra Xpro jt), mis annavad hea aluse haiguse ravimisel. Täiendavaks haiguse tõrjeks lisage segusse morfoliine (Leander, Tango Super, Input, Input Triple jt).

Varakevadine pritsimine (T0 – kasvufaas 23-29) on vajalik ainult siis kui vastuvõtlikel sortidel ilmnevad ulatuslikud sümptomid. Haiguse tõrjeks madala fungitsiidi normi kasutamine võib anda tulemuseks 0,2 t/ha lisasaaki.

Kõige olulisem aeg äärislaiksuse tõrjumiseks on T1 prtsimine kasvufaasis 30-32, mis on võrsumise lõpp kuni teise kõrresõlme moodustumiseni, ehkki sel ajal võib haigus võib olla juba kindlaks tehtud.

Leheroosted: Odra-leherooste (Puccinia recondita) odral, Pruunrooste (Puccinia recondita) rukkil, tritikalel

Odra-leherooste pole meil taliotrades väga levinud, kuna külmad talved vähendavad selle levikut. Pehmete talvede järel võib pruunrooste esineda ka juba kevadel, mida ma olen sel aastal täheldanud.

Roostepustulid odra lehel, suvi 2019.a.  Foto: Tiiu Annuk / KEVILI

Oranžid kuni pruuni värvi pustulid (läbimõõduga umbes 0,5–1,0 mm) arenevad sageli sügisel varakult külvatud põllukultuuridel. Nakatuvad peamiselt lehed, kuid tugeva nakkuse puhul võivad sümptomid tekkida ka kõrrel, lehetupel ja pähikutel.

Seen saab kasvada ja ellu jääda ainult elusas lehekoes. Talvitub peamiselt varisel ja varakult külvatud põllukultuuridel. Samuti vaheperemeestaimedel näiteks ängelhein, imikas, karukeel, linnupiim. Seen levib õhus levivate eoste kaudu. Haigele taimekoele võivad tekkida tumedad talieosed, mis näitab seene teist arenguetappi.

Temperatuur vahemikus 15-22 °C on optimaalne eose idanemiseks. Haigus on aga aktiivne vahemikus 7 °C kuni 25 °C (laiem temperatuurivahemik kui kollase rooste puhul). Lehtede pindmine niiskus (s.o 100% suhteline õhuniiskus) on eoste idanemiseks hädavajalik. Seega esinevad pruunrooste epideemiad tavaliselt suve keskel või lõpus. Sel ajal soodustavad tuulised päevad eoste levikut ja jahedaid öiseid kasted soodustavad haiguse teket. Sümptomid võivad ilmneda 5–6 päeva pärast optimaalsel temperatuuril nakatumist. Külm ilm aeglustab haiguse arengut, kuid ei tapa patogeeni (kui leht ei sure).

Kui aga avastate pruunrooste tugev nakkuse hooaja alguses võib see mõjutada saagikust, kuna väheneb fotosünteesiv roheline lehe pind ning võrsumine väheneb.

Nakatumise riski suurendavad: vastuvõtlikud sordid, varane külv, pehme talv, kuum ja niiske ilm, odravaris, kes pakuvad rohelist silda. NB! Nisuvaris ei ohusta otra ja vastupidi.

Keemiline tõrje. Varakevadine pritsimine (T0 – kasvufaas 23-29) on vajalik ainult siis talvitunud pruunrooste tase on vastuvõtlikel sortidel kõrge.

Tavapärane tõrjeaeg T1 prtsimine kasvufaasis võrsumise lõpp kuni teise kõrresõlmeni (faas 30-32) tõrjub tuvastatud haigusi ja annab kaitse järgmise (T2 kasvufaas 39-59) pritsimiseni. Sobib kasutada asoolide ja SDHI segusid (Viverda, Variano Xpro, Zantara, Priaxor Power Pack, Elatus Era, Ascra Xpro, Siltra Xpro jt), mis sobivad ka teste odrahaiguste korral. Tagavad arenevate lehtede hea kaitse. Alternatiivina kasutage segus strobiluriine.

Kokkuvõtteks kasvatage haiguskindlamad sorte, kuid jälgige haiguste leviku taset hooajal. Tõrjuge odravarist rohelise silla eemaldamiseks. Külvake haigusele tundlikukmad sordid veidi hiljem. Vältige liigse lämmastiku kasutamist.

Varre-peitkärsakas (Ceuthorrynchus pallidactuylus sün. C. quadridens)

Esimesed kärsakaid on talvitumiskohtadest juba esimese suurema soojaga väljunud. Mardikas alustab liikumist kevadel, kui mulla temp. on tõusnud 8-9 °C-ni. Sel nädalal lubab jällegi soojemaid temperature, seega tuleb hakata aktiivsemalt putukaid jälgima. Eelmisel aastal olid kahjustused päris suured, aga kuna 2018.a sügis oli soe ja taimed kasvasid võimsaks jäi 2019.a aasta mõju saagile suhteliselt väikseks. Taimed ise suutsid hästi hakkama saada, kuigi võis kohata täiesti õõnsaks söödud rapsi taimi.

Varre peitkärsaka tõugud, 2019.a.  Foto: Tiiu Annuk / KEVILI

Tänavu on samuti taliraps hästi talvitunud, kuid kuna 2019.aasta sügis oli jahedam, ei kasvanud taimed nii suureks. Loomulikult on ka väga suuri ja võimsaid taimi, eelkõige varajasemad külvid. Eks igaüks saab hinnata ise konkreetset põldu.

Varre-peitkärsakat on rapsitaimedel raske märgata, kuna juba taime kergel liigutamisel kukutavad nad end taimelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama. Mardikas asustab taimi alates varsumisest kuni õiepungade moodustumise keskpaigani, sel perioodil hakkab ta ka munema, munemisperiood sõltub rapsi kasvufaasist ja ilmastikust. Üks emane võib muneda kuni 80 muna. Munafaas kestab 4-7 päeva, sõltuvalt ilmast kuni kaks nädalat. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat. Olen täheldanud, et mida varasem on kahjustus, seda olulisemalt mõjutab kahjustus saagikust. Kahjustatud taimed muutuvad sinakaks, lehed kaotavad normaalse turgori ja areng pidurdub, lehed kolletuvad ja taim hävib. Kahjustatud taime vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Üldiselt on kahjustus on suurem tuulevaiksetes kohtades.

Seire ja tõrjekriteerium.Euroopas soovitatakse keemilist tõrjet õitsemiseelsel perioodil, kui kollastes püügikaussides on 3 päevaga enam kui 10 mardikat või kahjuri esmaleiust 10...14 päeva hiljem. Soovitav on kontrollida kärsakate esinemist kollaste püüniskaussidega, mis paigutatakse taimede kõrgusele. Seejuures kollaste kausside meetodit peetakse küllalt ebakindlaks. Samuti saab kasutada kollaseid liimipüüniseid, mis paigutatakse põllule rapsi taimede vahele. Lisaks tugineda oma eelnevate aastate kogemusele, teatud piirkondades on varre-peitkärsakate arvukus kõrgem. Tõrjekriteeriumiks on ühe mardika leidmine kuue taime kohta.

Üldised tõrjevõtted. Taimejäänuste koristamine, et vähendada võimalikke talvituspaiku. Sügiskünd talvituvate kärsakate hävitamiseks. Viljavaheldus. Rapsi kasvatamine võimalikult tuultele avatud põldudel. Ristõieliste umbrohtude tõrje põllult ja selle lähemast ümbrusest. Kasvuaegne keemiline tõrje. Vastseperiood võib kesta 3-6 nädalat ja see jääb tavaliselt õiepungade moodustamise faasi keskpaigast kuni õitsemise lõpuni. Seega tuleks tõrje teha varem.

Varre peitkärsakas talirapsi õisikul.  Foto: Tiiu Annuk / KEVILI

Kahjurite keemiline tõrje. Kontaktse toimega tooted annavad kiire, kuid lühiajalise efekti tõrjumaks kahjureid. Soovitame lisada lisa märgajat, et kontaktne toode püsiks kauem peal ja läheks lehtede vahele. Varre-peitkärsakate tõrjeks on lubatud kasutada kontaktsetest toodetest Karate Zeon 0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,3 l/ha, Decis Mega 0,15 l/ha, Evure 0,2 l/ha, Mavrik 0,2 l/ha. Kuna teada on, et putukad on muutunud või muutumas resistentseks erinevate püretroidide suhtes, soovitame järgida insektitsiidi kasutamisel rotatsiooni s.t. kasutada erineva toimeainega tooteid.

Süsteemse toimega toode varre-peitkärsaka tõrjeks on ainult Proteus OD 0,6-0,75 l/ha. See annab pikemaajalise kaitse kahjurite vastu, tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest ja kasutatud kulunormist.

Tiiu Annuk, põllumeeste ühistu KEVILI agronoom

UURI LISAKS:

KEVILI põllujalutuste kokkuvõtted leiad SIIT.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150