Autor: Põllumajandus.ee • 19. mai 2020

Projekti koordinaatori Veiko Kaufmanni sõnul jõuti tulemuseni mitmeaastase töö tulemusena. „Peamine väljakutse oli leida tasakaal graanulväetise füüsilistes omadustes. Esiteks peab graanul olema piisavalt kõva, et see transportides laiali ei pudiseks. Samas jälle piisavalt lihtsalt lahustuv, et väetis jõuaks mulda.”

Kaufmann tunnistab, et tegelikult on käinud graanulväetise tootmise valemi leidmiseks isegi võidujooks. “Kõik ju teavad, et põlevkivituha keemiline koostis on väetamiseks sobiv, kuid oma tolmusel algkujul oli selle käitlemine problemaatiline. Nii me avastasime eelmisel sügisel üllatusega, kui ajakirjandus oli äkitselt täis uudiseid sellest, kuidas põlevkivituha granuleerimise võimalusi uuritakse, aga see polnud üldse meie arendustiim,” selgitas ta.

Esimesena jõudis töötava lahenduseni vedelkeemia ja väetise hulgimüügifirma RoxTrade, mis hakkab lisaks senisele tegevusvaldkonnale ka ise väetist tootma. Järgmise aasta lõpuks loodab RoxTrade Kaufmanni sõnul valmis saada granuleeritud põlevkivituhast väetist tootva tehase Ida-Virumaal. “See tehas võimaldab seni probleemiks olnud põlevkivituha granuleeritud väetisena põllumajanduses kasutusele võtta nii Eestis kui ka kaugemal. Sellisel kujul väetise vastu tunnevad huvi Lõuna-Euroopa riigid. Pikemas plaanis on potentsiaalne eksporditurg ka kogu Skandinaavia,” lisas ta.

Laotamiseks tavaline väetisekülvik

Scandagra Eesti tootejuhi Ain Lepiku sõnul vajas granuleerimata kujul põlevkivituhk põllule laotamiseks spetsiaalset tuhalaoturit ja tuhk tuli kohale sõidutada autotsisternidega.

“Granuleeritud põlevkivituhka saab laotada väetisekülvikuga, mis on igal põllumajandusettevõtjal olemas. Sel väetisel on suur potentsiaal nii kohalikul kui lähimatel eksporditurgudel, sest ühe unikaalse väetisega neutraliseeritakse nii mulla happesust kui antakse taimedele vajalikke makro- ja mikroelemente,” selgitas ta.

Tolmab vähe, lendab hästi

Kõige esimesena väetas põlevkivituhast tehtud väetisegraanulitega põldu Paali Seemnekeskuse juht, agronoom Erik Paalman, kes sai katsetamiseks 2 tonni graanuleid. „Esimene kogemus on väga hea. Graanul on enam-vähem ühtlase suurusega ja lendab hästi, mis tähendab, et saan kasutada laiemaid tehnoradasid, sõtkun põllul vähem ja väetiselaotamine läheb ruttu,” kommenteeris Paalman.

16 pilti

Kõige esimesena väetas põlevkivituhast tehtud väetisegraanulitega põldu Paali Seemnekeskus. Fotod: RoxTrade

Ka väetise tolmavuse osas pole põllumehel etteheiteid. „Meil oli täna väga tuuline ilm ja arvestades seda tolmas väetis tõesti ainult vähesel määral. Kindlasti ei sega sellega väetamine ka sellistel põldudel, kus majapidamised lähedal, inimeste igapäevaelu,” ütles ta. Lõplik tõde väetise kohta selgub Paalmanni sõnul sügisel, kui on aeg võrrelda mullaproove. „Siis on näha, kuidas on pH tänu põlevkivituhast väetisegraanulile muutunud.”

RoxTrade’i väetiseprojekti koordinaatori Veiko Kaufmanni sõnul alustatakse väetisetehase ehitust Ida-Virumaale 2021. aastal. „Plaani järgi hakkame sealt põlevkivituhast graanulväetist põllumeestele välja saatma 2022. aasta kevadel, enne väetamisperioodi algust,” kinnitas Kaufmann.