Raul Vahter: iga tihumeeter puitu toodab Eesti riigile jõukust

Artiston Grupp OÜ on eestimaisel kapitalil põhinev 2008. aastal loodud ettevõte. „Laias laastus on pool meie grupi tegevusest metsamajandus ja pool põllumajandus. Metsamajandusega tegelevad ettevõtted Artiston OÜ ja Artiston Kinnisvara OÜ. Põllumajandusega seevastu Muuga PM OÜ ning Laekvere PM OÜ,“ tutvustas firmat Artiston Grupi juhatuse esimees Raul Vahter. „Artiston OÜ tegeleb metsa ülestöötamisega, müügi ja ostuga erinevatele klientidele ning Artiston Kinnisvara OÜ on omandimetsade hoidja ja majandaja. See tähendab, et haldame viimase alt oma metsa- ja põlluportfelli. Näiteks teeb see firma metsakasvatustöid, istutab ja hooldab metsi. Tänasel päeval on meie omandis umbes 9000 hektarit metsa ja põldu umbkaudu 2000 hektarit,“ selgitas Vahter.

Peale tema on ettevõtte juhtkonnas veel kaks liiget: Margo Klaasmägi ja Ott Pommer.

Lääne-Virumaal tegutsev ettevõte on tegev just Laekvere, Vinni ja Väike-Maarja piirkonnas. Puidukaubandus on muidugi mõista üle-eestiline tegevus. Peagi on lõppemas suurem kevadine metsaistutus, mida tehakse nii ise kui ostetakse alltöövõtuna sisse. „Tänavu, sarnaselt viimase viie aastaga, istutame vaid kuuske. Meil ei ole siin piirkonnas männile sobivat maad ja ka ulukite risk on olemas. Oleme varasemalt istutanud ka kaske, kuid meie omandis on kaske juba piisavalt. Seda on meie puistutes tegelikult kõige enam. Tasakaalu saavutamiseks istutame pigem kuuske,” rääkis Vahter.

Aprillis ei tehtud ja maisse ei ole planeeritud ka suuremaid raietöid. „Enamasti on aprill pehme, teed lagunenud ja metsad majandamiseks liiga märjad. Tänavune aasta on pisut teistsugune - teed lagunesid juba veebruaris. Tegelikult ei soovi ka omanikud metsaraieid kevadel teha. Ollakse harjunud, et metsatöid tehakse talvel. Muidugi tuleb teha vähesel määral sanitaarraieid ja likvideerida näiteks üraskikoldeid,” selgitas Vahter olukorda.

Sageli kuuleb ütlust, et mets ei ole kunagi korrast ära ega vaja inimese kätt, kuid Raul Vahteri sõnul pole see tõsi. Hea ja korralik majandusmets vajab hoolt ja planeeritud tegevusi. Ta näeb majandusmetsades tehtavates töödes puudujääke. Näiteks torkab talle silma, et Eestis on kvaliteetseid metsapindasid, mis kasvatavad vähekvaliteetset puitu. Need metsad peaks uue ringiga puhtaks raadama või lagedaks raiuma ning panema peale väärtuslikuma kultuuri – kase, kuuse või männi. Tõsi, need tööd eeldavad sellele kinnistule investeeringuid ja lisafinantseeringut.

Ka on ettevõtja sõnul meie metsades probleemiks see, et omanik ei majanda raieküpset metsa õigel ajal ja nii kaotab mets finantsilist väärtust. „Seda on valus vaadata, aga eks see ole ikka iga omaniku otsus, mis ta oma metsaga teeb,“ lausus Vahter.

Metsandus on majandusharuna Eestile ülimalt tähtis. „Meil on piirkondi, kus metsandusega on seotud üle 20% elanikest, näiteks Kesk-Eestis. Ka logistikasektor saab tänu metsandusele toorme ja valmistoodangu ekspordil palju tööd. Nii saab ka meie piirkonnas palju inimesi tööd Palmako tehases ja see on suur asi kogu piirkonna elanikele,“ ütles Vahter. Ta rõhutas, et kogu klaster – metsa omamine, kasvatamine, ülestöötamine ja puidutööstus – on Eestile ülimalt oluline. „See on regionaalpoliitiliselt väga oluline ja hoiab alles elu maal. Metsa- ja puidusektor on ka väga tähtis ekspordi tasakaalustaja, sest me ei tarbi Eestis toodetud puitu siseriiklikult ära ning toodetena seda eksportida on oluliselt mõistlikum kui toormena. Iga tihumeeter puitu toodab Eesti riigile jõukust,“ ütles Vahter.

Negatiivse poole pealt toob ettevõtja välja selle, et metsaomanik peab kogu aeg elama hirmus, et keegi kolmas on ta maad asustanud. „Metsaomanik ei või olla kunagi kindel, et tema metsast ei saa looduskaitseala. Siin peaks olema paindlikud lahendused kompensatsioonideks, läbirääkimised riigiga peavad olema kiired, konkreetsed ja tõhusad. Hindamine ei saa võtta aega aastaid! Looduskaitse Eestis on ju kogu meie rahva tarbeks ja see ei saa minna omanikule finantsiliselt koormavaks,“ tõi ta ühe probleemi välja.

Metsanduse maine on kannatada saanud nii avalikus meedias kui sotsiaalmeedias leviva valeinformatsiooni ja emotsionaalsete, kuid asjatundmatute arvamusliidrite poolt jagatud info pärast.

Vahter rõhutab, et Eesti metsaga on kõik hästi. Eesti metsade pindala on aastatega oluliselt kasvanud. Metsa- ja puidusektor on Eesti majanduse alustalasid. Eesti majanduslik edu sõltub ekspordist ning puit ja puittooted on Eesti üheks peamiseks ekspordiartikliks. Kellegi huvides pole Eesti metsast lagedaks raiuda. Metsamajandamise eesmärk on jätta ka järgnevatele põlvkondadele tugevad ja terved metsad, millele nii emotsionaalselt kui materiaalselt tugineda. Täpselt nii, nagu saame meie praegu. „Paraku on üldsusele tehtud nii palju lobitööd, et kui metsamees ütleb, mis tööd ta teeb, tuleb tal üldjuhul kohe ka oma tegevust põhjendada ja enda olemasolu õigustada. See on sektori töötajate jaoks ebameeldiv ja nende suhtes ülekohtune! Metsamajandajad on üldiselt rahulikud ja sõbralikud inimesed ning ütlevad, et hakka või oma professiooni häbenema. Olgugi, et oled metsataimi kasvatanud, palju uut metsa istutanud, metsa hooldanud ja loonud kõikidele inimestele, ka pidevalt kritiseerijatele, keskkonna, kus puhata ja loodust nautida,“ tõi Vahter välja veel ühe murekoha.

Metsamajandus on ka kliima- ja keskkonnaprobleemide leevendamist toetav majandusharu ning meil tuleb järjest enam rohemajandusele tähelepanu pöörata. „Õhust seovad aktiivselt süsinikku just noored, kasvavad puud. Vanemad puud on süsinikneutraalsed või koguni süsinikku eraldavad. Need faktid on teadlaste poolt ära tõestatud. Seega oleks igati mõistlik meie vanemad metsaosad metsatööstuses tarbele võtta. Seda ühiskonnale hüvede teenimiseks - et meie lapsed saaksid käia koolis, pensionärid pensioni ja arstiabi toimiks,” kirjeldas Vahter.