Autor: Põllumajandus.ee • 15. juuni 2020

Rannaniidu näol on tegemist pool-loodusliku kooslusega, mille säilimise eelduseks on iga-aastane hooldamine karjatamise või niitmise abil. Karjatamise mõjul tekib mosaiikne rohustu, mis on meelepärane niidul pesitsevatele rannikulindudele.

30-hektarilise rannaniidu taastamine algas 2017. aastal, mil alalt eemaldati roostik ning alustati võsaraiega. Samu tegevusi on korratud ka järgnevatel aastatel, kuna rannikulindudele on oluline avar, madala taimestikuga kooslus. 2018. aastal rajati ala ümber 3,5 km pikkune karjatara. Sama aasta suveks saabusid Paljassaarele esimesed mägiveised – vana ja tuntud tõug, kes on atraktiivse väljanägemisega ning toidu suhtes vähenõudlik. Tänavu veedavad suve linnas umbes 45 šoti mägiveist.

Senise kogemuse põhjal võib väita, et ala külastajad suhtuvad linnaveistesse soosivalt: loomi käivad uudistamas koolide ja lasteaedade grupid, välisturistid, loodushuvilised, aga ka kohalikud elanikud.

Paljassaare hoiuala kuulub üleeuroopalise tähtsusega kaitsealade võrgustikku, mis on moodustatud seal pesitsevate ning läbirändavate linnuliikide kaitseks. Tegevused Paljassaarel on osa Soome-Eesti ühisprojektist CoastNet LIFE, mille eesmärgiks on rannikul paiknevate koosluste taastamine.